"Miraculum"

Ketlin Priilinn 232lk Tänapäev 2015


Ei väsi kiitmast ja nautimast, kuidas mõni kirjanik lihtsalt sobib... :)
See raamat sai loetud Viljandi Folgi ajal õhtuti enne magamaminekut. Sellel ajal, kui on lihtsalt aega niisama mõtisklemiseks ja olemiseks, aga midagi keerulist ega liiga põnevat ei taha.

Raamat on iseseisvast naisest, kellel on olnud raske lapsepõlv, kuid kes on keerulistest oludest välja rabelenud. Ta on pere vanim laps, kes on hoolitsenud nooremate eest, sest vastutustundlikud vanemad neil puuduvad. Täiskasvanuks saades on ta kodunt lahkunud ja alustanud uut elu, varasemaga minimaalselt kokku puutudes. Siis aga sajab see kõik uuesti äkitselt korraga ta ellu tagasi, ema sureb ootamatult ja uuesti on ta pere vanim laps, kes hoolitseb nooremate eest...
...samal ajal on ta aga ise alustanud pereelu ja otsused peavad sobima mehe ja tulevikuplaanidega...
...vahepealsed aastad on tekitanud võõrdumist...
...läheb keeruliseks
Ema surm tekitab karusselli, kus tuleb järjest igasuguseid ootamatuid probleeme.
Lõpuks siiski kõik laabub omal moel.


Seda raamatut oli veidi hirmutav lugeda. Selline tunne, kus tunned sarnasust peategelasega ja jääd mõtlema, et kas Sinu saatus on temaga sarnane. Sa mõistad ta otsuseid, teeksid ise sarnaselt (või midagi oledki juba teinud). Isegi, kui teie taust ja minevik on täiesti erinev, saad Sa tast aru.
Midagi peategelase jonnakuses oli mulle väga tuttavat.

Comments

Popular Posts