"Homse maailma kirjanikud"
Sass Henno, 144lk Marketing Communication Allience OÜ 2013
LV nr.47.Raamat eesti autorilt, kelle perenimi algab sama tähega kui sinu perekonnanimi.
Kes seda raamatut lugenud pole, siis... ega te eriti millestki ilma poleks jäänud.
Raamat üritab jutustada lugu Proeksperdi algusaastatest, kasvuajast ning lõpeb aastaga 2003, kui ettevõte müüs 51% aktsiatest taanlastele.
See raamat üleüldiselt mõjus häirivalt. Esiteks jäi tunne, et kirjanik on IT-kauge. Ma ei kujuta ette, et mõni progeja sellise kirjastiili või väljendusega oleks nagu Sass Henno väljapeetud ilukirjandus. Raamatu peale mõned üksikud korrad üritati mingit slängi sisse visata, aga see ei toiminud. Algus oli küll paljulubav, kus lammaste lugemist kirjeldati kui ebapraktilist tegevust, sest üsna kerge vaevaga saaks nad automaatselt üle loendada ükskõik kui nad ka laial alal paiknevad. Aga edasi kadus kuidagi ära. Oleks tahtnud midagi... elusamat. Kellegi sõna-sõnalt eredamaid mälestusi või mingis muus vormis ülesehitust (millega kirjandusinimene oleks paremini hakkama saanud). Praegu oli keegi jutustavas vormis koostanud jutukese, kus sees olid mõned faktid ja palju vahtu. Samuti palju kordusi. Prooviti vist usaldusväärsemalt mõjuda, aga kukkus välja turundusliku tutvustusena, kui head ja eesmärgipärased ja sooviga maailma parandada nad ikka on. Ilmselt ka sellele pidi rõhuma raamatu pealkiri, aga ka pealkiri mulle ei meeldinud ja jäi segaseks.
Raamat oli pettumus. Mõne arendaja või tegelasega olen tööalaselt aastate jooksul kokku puutunud ja palju usutavamalt oleks raamat mõjunud, kui see oleks asjaosaliste endi poolt kirja pandud. Ainuke, mis jäi kummitama on uudishimu, kuidas eeltöö ja selle raamatu kirjutamine välja nägi. Õhtulehega tehtud intervjuus (https://elu.ohtuleht.ee/519069/sass-henno-pani-eesti-it-eduloo-romaani) räägib autor ise, et IT oli tema jaoks väga kauge ja ta tegi palju intervjuusid. Mis vaid kinnitab mu varasemaid arvamusi. Samuti räägib ta et "progejad on täiesti eriline tõug". Minu jaoks jääb segaseks, miks ta sel juhul seda tõugu pidevate kordustega kirjeldas ja süvitsi ei läinud. Aga äkki ma lihtsalt ei ole sihtgrupp. Ma olen ainult IT-alal töötanud ja õppinud inimene, keda huvitab antropoloogia ja erinevad inimgrupid... egas ma kirjanik pole :) Nii et jääb võimalus, et lugejana mõjutab mind mu enda taust ja nii ma ootasingi midagi muud. Ning teised lugejad võivad olla vaimustuses ja saada sellest raamatust... midagi.
Raamatu juures ilus lugemine oli raamatu algus, kus räägiti Proeksperdi tegevjuhi reisist Uus-Meremaale maooride juurde ja nägi järeltulevate põlvede tarbeks teadmiste talletamist. Sellest arenes idee kirja panna see raamat... Teine küsimus, mis mind kummitama jääb, et kas tegu oli puhta tellimustööga või oli ka päriselt huvi selle raamatu kirjutamise vastu. Kaldun esimese poole, aga et kirjanik polnud selleks ajaks väga kogenud, võib ka teine variant olla. Elukogenud inimese puhul näeksin selles raamatus läbikukkumist. Nooremapoolse puhul võib olla katsetus tundmatus kohas vette hüpata ja vaadata, mis saab. Ennast proovile panna ja midagi veidike teistsugust teha.
Ma ei oska seda kellelegi soovitada. Ainuke, milleks ta sobib on väga üldine sissejuhatus Proeksperdi ajalooga tutvumiseks. Ja et ta on lühike ja jutustav, siis lugemine läheb kiirelt.
Väljakutse selle punkti alla panin ma Sass Henno lootuses saada vabaks temaga seostes tekkinud eelarvamustest. Kunagi lugemisklubis käis jutust läbi, kuidas inimesed jätavad raamatuid lugemata, kui neile kirjanik millegagi silma on jäänud, mis ei meeldi. Sass Henno oma erinevate postitustega sotsiaalmeedias ja veebis on jäänud nii positiivselt kui negatiivselt silma nii et andsin talle võimaluse kirjanikuna.
Ilmselt oleks aus anda võimalus ka mõnele raamatule, mis räägib tema jaoks tuttavamatest teemadest, kui IT. Mul on ka Astrid Lindgreni raamatuid, mis mulle erilised lemmikud pole, kui samal ajal Vahtramäe Emil ja Pipi Pikksukk on vaieldamatult ühed parimad lasteraamatud, mis ma lugenud olen. Tõsisemad teemad tunduvad teostest läbi käima ja lähedasem teema olema.
Lisalugemiseks intervjuu kirjanikuga:
https://tartu.postimees.ee/6501863/sass-henno-olen-sirgunud-pohjakihist-mul-oli-karm-lapsepolv
LV nr.47.Raamat eesti autorilt, kelle perenimi algab sama tähega kui sinu perekonnanimi.
Kes seda raamatut lugenud pole, siis... ega te eriti millestki ilma poleks jäänud.
Raamat üritab jutustada lugu Proeksperdi algusaastatest, kasvuajast ning lõpeb aastaga 2003, kui ettevõte müüs 51% aktsiatest taanlastele.
See raamat üleüldiselt mõjus häirivalt. Esiteks jäi tunne, et kirjanik on IT-kauge. Ma ei kujuta ette, et mõni progeja sellise kirjastiili või väljendusega oleks nagu Sass Henno väljapeetud ilukirjandus. Raamatu peale mõned üksikud korrad üritati mingit slängi sisse visata, aga see ei toiminud. Algus oli küll paljulubav, kus lammaste lugemist kirjeldati kui ebapraktilist tegevust, sest üsna kerge vaevaga saaks nad automaatselt üle loendada ükskõik kui nad ka laial alal paiknevad. Aga edasi kadus kuidagi ära. Oleks tahtnud midagi... elusamat. Kellegi sõna-sõnalt eredamaid mälestusi või mingis muus vormis ülesehitust (millega kirjandusinimene oleks paremini hakkama saanud). Praegu oli keegi jutustavas vormis koostanud jutukese, kus sees olid mõned faktid ja palju vahtu. Samuti palju kordusi. Prooviti vist usaldusväärsemalt mõjuda, aga kukkus välja turundusliku tutvustusena, kui head ja eesmärgipärased ja sooviga maailma parandada nad ikka on. Ilmselt ka sellele pidi rõhuma raamatu pealkiri, aga ka pealkiri mulle ei meeldinud ja jäi segaseks.
Raamat oli pettumus. Mõne arendaja või tegelasega olen tööalaselt aastate jooksul kokku puutunud ja palju usutavamalt oleks raamat mõjunud, kui see oleks asjaosaliste endi poolt kirja pandud. Ainuke, mis jäi kummitama on uudishimu, kuidas eeltöö ja selle raamatu kirjutamine välja nägi. Õhtulehega tehtud intervjuus (https://elu.ohtuleht.ee/519069/sass-henno-pani-eesti-it-eduloo-romaani) räägib autor ise, et IT oli tema jaoks väga kauge ja ta tegi palju intervjuusid. Mis vaid kinnitab mu varasemaid arvamusi. Samuti räägib ta et "progejad on täiesti eriline tõug". Minu jaoks jääb segaseks, miks ta sel juhul seda tõugu pidevate kordustega kirjeldas ja süvitsi ei läinud. Aga äkki ma lihtsalt ei ole sihtgrupp. Ma olen ainult IT-alal töötanud ja õppinud inimene, keda huvitab antropoloogia ja erinevad inimgrupid... egas ma kirjanik pole :) Nii et jääb võimalus, et lugejana mõjutab mind mu enda taust ja nii ma ootasingi midagi muud. Ning teised lugejad võivad olla vaimustuses ja saada sellest raamatust... midagi.
Raamatu juures ilus lugemine oli raamatu algus, kus räägiti Proeksperdi tegevjuhi reisist Uus-Meremaale maooride juurde ja nägi järeltulevate põlvede tarbeks teadmiste talletamist. Sellest arenes idee kirja panna see raamat... Teine küsimus, mis mind kummitama jääb, et kas tegu oli puhta tellimustööga või oli ka päriselt huvi selle raamatu kirjutamise vastu. Kaldun esimese poole, aga et kirjanik polnud selleks ajaks väga kogenud, võib ka teine variant olla. Elukogenud inimese puhul näeksin selles raamatus läbikukkumist. Nooremapoolse puhul võib olla katsetus tundmatus kohas vette hüpata ja vaadata, mis saab. Ennast proovile panna ja midagi veidike teistsugust teha.
Ma ei oska seda kellelegi soovitada. Ainuke, milleks ta sobib on väga üldine sissejuhatus Proeksperdi ajalooga tutvumiseks. Ja et ta on lühike ja jutustav, siis lugemine läheb kiirelt.
Väljakutse selle punkti alla panin ma Sass Henno lootuses saada vabaks temaga seostes tekkinud eelarvamustest. Kunagi lugemisklubis käis jutust läbi, kuidas inimesed jätavad raamatuid lugemata, kui neile kirjanik millegagi silma on jäänud, mis ei meeldi. Sass Henno oma erinevate postitustega sotsiaalmeedias ja veebis on jäänud nii positiivselt kui negatiivselt silma nii et andsin talle võimaluse kirjanikuna.
Ilmselt oleks aus anda võimalus ka mõnele raamatule, mis räägib tema jaoks tuttavamatest teemadest, kui IT. Mul on ka Astrid Lindgreni raamatuid, mis mulle erilised lemmikud pole, kui samal ajal Vahtramäe Emil ja Pipi Pikksukk on vaieldamatult ühed parimad lasteraamatud, mis ma lugenud olen. Tõsisemad teemad tunduvad teostest läbi käima ja lähedasem teema olema.
Lisalugemiseks intervjuu kirjanikuga:
https://tartu.postimees.ee/6501863/sass-henno-olen-sirgunud-pohjakihist-mul-oli-karm-lapsepolv
Comments
Post a Comment