"Tervist, proua president!"

Katrin Lust, 230lk OÜ Kirjastus Kunst 2013

 

Katrin Lusti raamat Evelin Ilvesest. Raamatus on üldjoontes äratoodud elulugu. Kodukant, lapsepõlv, kooliaeg, ülikooliaeg, tööaeg ja elu presidendiprouana. Kaasatud on inimesed, kes olid nõus Katrin Lustiga raamatu jaoks koostööd tegema- Evelini teisik (kes aitab analüüsida muutusi rahva suhtumise muutustes), Evelini isa (kes mainis, et Evelini kokaraamatus on liiga palju maitseaineid), Toomas-Hendrik Ilvese eksabikaasa (kes vastas viisakalt e-mailiga tulnud küsimustele), postiljon vanalinnas elamise perioodist (kes käis salaja luuramas, mis plaadivalik autost paistab), Peeter Ristsoo (kes oli meelitanud Toomas-Hendriku kikilipsude juurde) ja ära on mainitud inimesed, kes oleks olnud nõus intervjuud andma vaid juhul, kui raamatut kirjutaks presidendikantselei.

"Talle meenuvad veel mõned huvitavad detailid sellest, kuidas ta ükskord Evelini halli tooni nelja uksega KIA autoaknast sisse piilus. Auto oli pargitud kohe maja juurde, Oleviste kiriku kõrvale.

Unt (postiljon) märkas Evelini autoistmel kolme plaati, mida ta sõidu ajal siis ilmselt kuulas. Hendrik Sal-Saller, Jäääär ja Spice Girls.

"Mul oli huvi tema vastu sellepärast, et ta oli tollal eriline ja silmapaistev noor naine. Ma täiesti huvitusin tema karakterist." " (lk.125)

PS Kui keegi minu karakterist peaks huvituma, siis ma kipun nii plaate ja ümbriseid kaotama ja sassi ajama nii et igaks juhuks tuleks kontrollida, mis plaat ümbrise sisse sattunud on :) 

" "Ühte asja pean tema kaitseks ütlema," märgib Unt pisut tõsisemal noodil. "Pealtnäha võib jääda temast väga upsakas mulje, aga kui temaga natuke pikemalt rääkima jääda, siis ta oli tegelikult südamlik. Ma nägin teda vahel ka linna peal ja ta tundis mu kui tema postiljoni ära ja ütles alati tere. See oli temast tore." " (lk.127)

Evelin Ilves ei ole minu jaoks iidol. Huvi tekkis peale Vahur Kersna saadet, kui raamatukogus sellele (ja veel mõnele) raamatule peale sattusin. Minu jaoks on tegu inimesega, kes küll räägib paljust, aga mitte eriti iseendale isiklikust. Seda põnevam on vaadata, milliseid eri versioone leitakse "Nähtusest nimega Evelin".
"Suhtekorraldaja Janek Mäggi ütles ajakirjanik Kirsti Vainkülale, et Evelin Ilves lõi uue rolli: "Nii nagu Lennart Meri lõi presidendi rolli, lõi presidendiproua rolli Evelin. Nüüd võib vaielda, milline see roll peaks olema, kuid järgmistel on kas eeskuju võtta või teistmoodi teha." " (lk.13)

Aga Katrin Lust igatahes ikka suudab! Eelmise aasta üks esimesi tundelisi elamusi oli Katrini kirjutatud "Minu Albaania". See raamat nii tugevaid emotsioone ei tekitanud, aga veidike ikka. Nii mõnigi koht mõjus ärritavalt. Miks on vaja nii pikalt ära märkida, et Evelin sõi koolis sööklatoitu ja sellepärast ei tohiks  rääkida koolitoidust? Kas ta peaks sellest rääkima kui millestki, millega kokkupuudet pole olnud? Kas ta oleks pidanud koolilapsena protestima ja koolis näljastreiki pidama? Miks ei tohiks inimesel olla erinevaid huvisid? Jah, kõikidest tema hobidest räägiti palju, kuid ei ole silma hakanud, et ta oleks rõhutanud oma suurt andekust ja ülehinnanud tulemusi... Miks on halb, kui proovitakse kontrollida, mida ajakirjanduses kirjutatakse (NB! välja ei tulnud ühtegi lugu, kus oleks mõjutatud ajakirjanikke)? Miks ei tohiks saata ajakirjanikule isiklikke fotosid, mida võib intervjuule lisada? Erakogust pärit fotosid on ju ikka näha. Ehk siis jäi vägisi tunne, et prooviti leida midagi negatiivset. Inetuna jäi silma ka vihjamine vaimse tervise muredele, mis pärinevat anonüümselt allikalt. Ma ei saanud aru, miks selle pidi raamatusse panema, lugedes mõjus väljamõeldud laimuna.

Katrin Lust on olnud väga tubli, teinud põhjalikku eeltööd raamatu kokkupanekuks (sh käinud ööbimas uhkes Saaremaa mõisas, et ise kogeda Toomase ja Evelini ööbimiskoha ilu). Peale kaht Katrin Lusti raamatut tundub, et "Kuuuurija" on midagi, mis talle formaadina väga hästi mõjub. Emotsionaalse sisu tootmine, inimeste intervjueerimine, lugude edasijutustamine ja eeltöö on kahtlemata ta tugevused. Kirjanikuna on ta teksti küll mõnus ja ladus lugeda, aga ei ole lugenud veel sellist, kus emotsioonid mõjuksid kaasahaaravalt, mitte ärritavalt. Ilmselt selle raamatu puhul on määrav olnud ka taust. Mina ei tea, kellel ja miks selle raamatu vastu huvi oli. Iseenesest huvitav eksperiment on ta küll... Järgmiseks jään ootama Katrini elulugu!

Lõpuks... mulle ausaltöeldes meeldib, et leidub raamatuid, mis emotsioone tekitavad...
Mõnikord jääb nii tühi tunne, kui loed raamatu läbi ja midagi ütelda pole.
Katrin Lust oli muidu Kanal2 saates "Õhtu" ka (1.02.2019 https://tv.postimees.ee/6505165/ohtu-ewert-ja-draakonid-teleajakirjanik-katrin-lust-tallinna-kalev-tlu-korvpallurid-rezissoor-sandra-jogeva), räägiti ka Evelini raamatust ja Vahur Kersna saatest. Imelik ütelda, aga Katrin oli palju sõbralikum ja rõõmsam kui oma saates :)


ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Southside with You" 84min (Richard Tanne, USA) 2016

Loogiline filmivalik oli mõnest teisest presidendiprouast. Veelgi loogilisem keegi, kelle kohta veel jaburaid süüdistusi esitatakse. Michelle Obamast ringlevad internetis kuulujutud, et tegu on mehega. No kui kaugele veel minna annab? :)
Film on nunnu ja ameerikalik. Algab hommikuga, kus Michelle ja Barack on mõlemad veidi ärevil kohtingu pärast. Käiakse kunstisaalis, pargis, söömas, kinos ja vahepeal ka "tööalasel" osal, kus Barack peab hea ja ergutava motivatsioonikõne kohalikele inimestele, kes on alla andmas oma unistusele kohaliku keskuse ehitamiseks. Õhtu lõpuks on neist paar tekkimas, Barack on suutnud Michelle´i südame võita oma heatahtlikkuse, tähelepanelikkuse ja sõnaosavusega.
Ma ei saa ütelda, et film midagi erilist oleks olnud, aga Michelle ja Barack olid väga meeldivad ja lugu oli armas.