"Jumalate valik"
Clifford D.Simak, 188lk Fantaasia 2017
LV nr.45- Üks raamat mõnest fantaasiasarjast
See oli lihtsalt.. VAU!
Kartsin, et tegu on kõige ebameeldivama teemaga. Mulle ei ole sedasorti kirjandust eriti kätte hakanud ja tundus, et pole minu maitse. Aga jällegi, nagu terve eelmise aasta uute leidude eest, pean tänama FB Lugemise väljakutset. Aitäh-aitäh!
Raamat räägib paljudest asjadest.
Algab aastaga 2185. 50 aastat tagasi on Maa pealt inimesed järsku õhku haihtunud. Alles on mõned tavalised valged inimesed, indiaanlased ja veel üks loodusrahvas. Samuti robotid. Osad robotid on leidnud enda jaoks kristluse ning teised toimetavad realistlikumas plaanis teadusalal. Veel on grupid hulkuvatest robotitest, kes näiliselt on koguaeg tegevuses nagu nad loodud on. Robotid on heal meelel ka inimestega kontaktis, sest inimeste abistamine oli varasemalt nende ainuke eesmärk ja ratsionaalsete olenditena leiaksid nad ka edaspidi endale hea meelega kasulikku rakendust. Indiaanlased hoiavad robotitest täiesti eemale ning kuigi robotid otsivad vahel nendega kontakti, ei suru nad ennast varsti enam peale.
Võrreldes varasemaga on palju-palju-palju vähemal määral kasutuses tehnika. Palju jäi kasutuseta peale enamiku inimeste kadumist, sest puudusid vajalikud teadmised ja oskused. Vahepeal piinas mind uudishimu, kuidas on näiteks elektriga, aga 188lk on piisavalt vähe, et mitte üleliigseid detaile sisse panna. Kuna tehnoloogia enam päevi ei täida ja inimesed enam end valitsejatena ei tunne, on nad muutunud. Välja arenevad oskused rändamiseks planeetide vahel ja telepaatiliseks suhtluseks. Muutusena on ka eluiga pikenenud mitmetuhande aastaseks.
Oluline on ka toimunu jäävustamine. Kirjapanek, raamatute säilitamine, kunsti ja kultuuri meenutamine. Mäletamine aitab ka uusi väärtushinnanguid kujundada. Ellu jäävad paremini loodusrahvad, kes varasemast rohkem on looduse juurde tagasi pöördunud, elavad temaga ühes rütmis ja oskavad temaga suhelda. Liigne intelligents muutis enne inimeste kadumist nad liialt egoistlikuks ja kasumiahneks. Ning kes ei mäleta varasemat, kes ei ole tundnud ajaloo vastu... nemad ei arene edasi ja jäävad aastatuhandeteks küll tehnoloogilisi arendusi tegema, kuid inimestena ise edasi ei liigu ning mõnes osas lausa taandarenevad.
Siis aga tekib oht saavutatud uute hoiakute kadumisele... Ning sellest raamat räägibki. Kuhu viib kapitalistlik ahnus ja pidev soov "progressi" suunas liikuda ja miks seda mitte taga igatseda...
Põnevaid küsimusi tekib lugedes palju.
Kas robotid inimeste teenindajateks tegemine on õige valik? Inimeste asetamine neist kõrgemale? Sellele niimoodi ma polnudki enne mõtelnud. Küll aga selgitas raamat seda, umbes nagu kunagi valgema nahatooniga inimene pidas end ülemaks teistest ja pidas neid alamatena. Ühtpidi ei taha, et tehnika haaraks võimu inimkonna üle, aga see inimestele liigse võimu- ja kontrolliandmise küsimus oli huvitav.
Kas on ebaeetiline, kui robot peab end usklikuks? Kas usk on midagi, mis on mõeldud vaid inimestele? Ilmselt sellise küsimusega päriselus kokku ei puutu, küll aga jälle huvitav mõtteharjutus. Kui on loodud robot, siis mil moel ta erineb inimestest ja kas talle on midagi sobimatut? Kas ja kuhumaani ta võib õppida inimest jäljendama? Ning kas meie jaoks on vastuvõetav, arusaadav ja heakskiidetav kui nad meist eeskuju võtavad? Kas me oleks sel juhul võrdsed?
Tehnika kohta tekkinud küsimused ja ideed olid minu jaoks raamatu kõige väärtuslikum osa.
Teine pool puudutas inimeste pidevat progressivajadust ja võimuahnust. Olen sellele ka varasemalt mõtelnud ja... minu arvates selle pideva arenemisega minnakse liiale. Arendustegevustega leiutatakse palju uusi asju, mis üksteist väga kordavad ja mis inimesele endale tegelikult midagi juurde ei anna. Küll aga annavad nad pidevat tegevust ja võtavad ära aja millegi arukama ja vaheldusrikkamaga tegelemiseks. Teine pool on, et kuigi saaks leiutada ja arendada midagi vajalikku, ei tooks see piisavalt majanduslikku kasu ja jääb tegemata.
Raamatu järgi jäid tulevikus hätta kõik, kes tuginesid liigselt mõistusele. Edu aga tagas kooskõlas planeediga elamine ja liigsetest teadmistest ja võimalustest loobumine. Need rahvad kasvasid mitu korda suuremaks ja olid läinud tagasi oma juurte juurde. Mäletasid väga vanu pärimusi ja rahvajutte, ei olnud unustanud oskusi, tänu millele nende esivanemad looduses hakkama said...
Pealkiri viitab usule ja Jumalale. Jah, kõrgema võimu tõlgendamine ja elu mõte Maal on raamatus sees.
Aga ette ei räägi :)
Põnev lugu igatahes.
Soovitan soojalt!
LV nr.45- Üks raamat mõnest fantaasiasarjast
See oli lihtsalt.. VAU!
Kartsin, et tegu on kõige ebameeldivama teemaga. Mulle ei ole sedasorti kirjandust eriti kätte hakanud ja tundus, et pole minu maitse. Aga jällegi, nagu terve eelmise aasta uute leidude eest, pean tänama FB Lugemise väljakutset. Aitäh-aitäh!
Raamat räägib paljudest asjadest.
Algab aastaga 2185. 50 aastat tagasi on Maa pealt inimesed järsku õhku haihtunud. Alles on mõned tavalised valged inimesed, indiaanlased ja veel üks loodusrahvas. Samuti robotid. Osad robotid on leidnud enda jaoks kristluse ning teised toimetavad realistlikumas plaanis teadusalal. Veel on grupid hulkuvatest robotitest, kes näiliselt on koguaeg tegevuses nagu nad loodud on. Robotid on heal meelel ka inimestega kontaktis, sest inimeste abistamine oli varasemalt nende ainuke eesmärk ja ratsionaalsete olenditena leiaksid nad ka edaspidi endale hea meelega kasulikku rakendust. Indiaanlased hoiavad robotitest täiesti eemale ning kuigi robotid otsivad vahel nendega kontakti, ei suru nad ennast varsti enam peale.
Võrreldes varasemaga on palju-palju-palju vähemal määral kasutuses tehnika. Palju jäi kasutuseta peale enamiku inimeste kadumist, sest puudusid vajalikud teadmised ja oskused. Vahepeal piinas mind uudishimu, kuidas on näiteks elektriga, aga 188lk on piisavalt vähe, et mitte üleliigseid detaile sisse panna. Kuna tehnoloogia enam päevi ei täida ja inimesed enam end valitsejatena ei tunne, on nad muutunud. Välja arenevad oskused rändamiseks planeetide vahel ja telepaatiliseks suhtluseks. Muutusena on ka eluiga pikenenud mitmetuhande aastaseks.
Oluline on ka toimunu jäävustamine. Kirjapanek, raamatute säilitamine, kunsti ja kultuuri meenutamine. Mäletamine aitab ka uusi väärtushinnanguid kujundada. Ellu jäävad paremini loodusrahvad, kes varasemast rohkem on looduse juurde tagasi pöördunud, elavad temaga ühes rütmis ja oskavad temaga suhelda. Liigne intelligents muutis enne inimeste kadumist nad liialt egoistlikuks ja kasumiahneks. Ning kes ei mäleta varasemat, kes ei ole tundnud ajaloo vastu... nemad ei arene edasi ja jäävad aastatuhandeteks küll tehnoloogilisi arendusi tegema, kuid inimestena ise edasi ei liigu ning mõnes osas lausa taandarenevad.
Siis aga tekib oht saavutatud uute hoiakute kadumisele... Ning sellest raamat räägibki. Kuhu viib kapitalistlik ahnus ja pidev soov "progressi" suunas liikuda ja miks seda mitte taga igatseda...
Põnevaid küsimusi tekib lugedes palju.
Kas robotid inimeste teenindajateks tegemine on õige valik? Inimeste asetamine neist kõrgemale? Sellele niimoodi ma polnudki enne mõtelnud. Küll aga selgitas raamat seda, umbes nagu kunagi valgema nahatooniga inimene pidas end ülemaks teistest ja pidas neid alamatena. Ühtpidi ei taha, et tehnika haaraks võimu inimkonna üle, aga see inimestele liigse võimu- ja kontrolliandmise küsimus oli huvitav.
Kas on ebaeetiline, kui robot peab end usklikuks? Kas usk on midagi, mis on mõeldud vaid inimestele? Ilmselt sellise küsimusega päriselus kokku ei puutu, küll aga jälle huvitav mõtteharjutus. Kui on loodud robot, siis mil moel ta erineb inimestest ja kas talle on midagi sobimatut? Kas ja kuhumaani ta võib õppida inimest jäljendama? Ning kas meie jaoks on vastuvõetav, arusaadav ja heakskiidetav kui nad meist eeskuju võtavad? Kas me oleks sel juhul võrdsed?
Tehnika kohta tekkinud küsimused ja ideed olid minu jaoks raamatu kõige väärtuslikum osa.
Teine pool puudutas inimeste pidevat progressivajadust ja võimuahnust. Olen sellele ka varasemalt mõtelnud ja... minu arvates selle pideva arenemisega minnakse liiale. Arendustegevustega leiutatakse palju uusi asju, mis üksteist väga kordavad ja mis inimesele endale tegelikult midagi juurde ei anna. Küll aga annavad nad pidevat tegevust ja võtavad ära aja millegi arukama ja vaheldusrikkamaga tegelemiseks. Teine pool on, et kuigi saaks leiutada ja arendada midagi vajalikku, ei tooks see piisavalt majanduslikku kasu ja jääb tegemata.
Raamatu järgi jäid tulevikus hätta kõik, kes tuginesid liigselt mõistusele. Edu aga tagas kooskõlas planeediga elamine ja liigsetest teadmistest ja võimalustest loobumine. Need rahvad kasvasid mitu korda suuremaks ja olid läinud tagasi oma juurte juurde. Mäletasid väga vanu pärimusi ja rahvajutte, ei olnud unustanud oskusi, tänu millele nende esivanemad looduses hakkama said...
Pealkiri viitab usule ja Jumalale. Jah, kõrgema võimu tõlgendamine ja elu mõte Maal on raamatus sees.
Aga ette ei räägi :)
Põnev lugu igatahes.
Soovitan soojalt!
Comments
Post a Comment