"Marjakobar ja teisi setu muinasjutte"

Koostanud Erna Normann ja Herbert Tampere, 135lk Eesti Raamat 1989


Huvitav koegmus oli...
Alguses ei osanud ma midagi arvata. Ootasin, et kui süvenenult loen, avanevad minu ees kõik maailma tarkused. Aga nii ei läinud. Austus ja ootus vanarahvalt kogutud tarkuste osas jäi ootele.
Lugesin edasi.
Hakkasin vahepeal mõttes ette kujutama, millise hääle ja pauside ja rõhkudega lugusid lugeda võiks.
Kujutlusvõime hakkas tööle ja läks üle rahutus, et ma ei mõista sügavamaid tõdesid, mis juttudes sees on.
Hakkasin nautima.
Hakkasin mõistma, kui palju sarnaseid motiive ja lugusid on rahvajuttudes. Kui põnev!
Edasi hakkasin tabama mõningaid mustreid.
Nii et midagi ma ikka õppisin.

Loomadele ei tohi teha ülekohut.
Loomi tuleb hoida.
Omad võivad noa selga lüüa ja kõiki ei tohi usaldada.
Kokku tuleb hoida, siis on parem.
Aidata tuleb, kui on õige aeg ja aus abivajaja.
Vahel tuleb kaval olla.
Lahendused võivad olla ootamatud.
... ja ka seda, et tasub veel lugeda.
Ka siis, kui alguses tundub, et aru ei saa ja on natuke igav.