"Kohutavad keisrinnad"
#ajalugu2020 veebruar- (kuri)kuulsad naised läbi aegade
Henri Trovat, 208lk Eesti Raamat 2002
Raamat, milles on ilukirjanduslikus stiilis antud ülevaade vene valitsejatest alates Katariina I ja lõpetades Katariina II. Sisaldab ülevaadet sõdadest, valitsejate lähikonnast, omavahelistest vandenõudest ja eraelust.
Üllatavalt ladus lugemine, kartsin midagi teaduslikumat... keerukate lausetega, tihedate faktide ja akadeemilisema kõnepruugiga. Tegelikult hakkas raamat peale alustamist minema suure hooga, sest alati tekkis soov teada, mis edasi saab. Raamatu autorit kiidan selle eest, et ta minusuguse ajaloovõhiku suutis kaasa elama panna. Vahepeal lõpupoole läks veidi käest ja mõttega jälgida ja meelde jätta ei jõudnud kõikide riikide omavahelisi suhteid ja lahinguid... aga vähemalt sain raamatust kaasa umbkaudse ülevaate, mis järjekorras keegi valitses, millised olid kellegi võimulesaamise tagamaad ja mis raamatus kirjasolnud valitsejaid iseloomustas.
Lugedes oli päris huvitav mõtelda, kui teistmoodi meil mingid asjad käivad. Vähem on sõdasid. Arstiabi on midagi hoopis muud. Valitseja/valitsejanna (vähemalt meedias kujutatu järgi) ei ole enam päris kirjaoskamatu või täistuuridel pidutsev nii vabalt. Raske on ette kujutada (vähemalt koduriigis elades), et keegi saadetakse pagendusse ja valvatakse teda valvuritega (kirjavahetuse kontroll ilmselt tänu arvutitele on sama võimalik või isegi kergem tavakasutajate puhul).
Jällegi üks sellistest raamatutest, mida võhikute jaoks võiks rohkem olla. Mis ei kaldu esitama mingeid kahtlusäratavaid teooriaid (näiteks paar aastat tagasi lugesin üht ajaloolist romaani, milles kirjeldati Stalini kuninglikku päritolu, sest ta ema kodulinna olevat läbinud üks kõrgemast klassist Euroopa valitseja) ja mis esitab jutustavas stiilis ajaloos olulist. Edasi on juba veidi kergem minna, mingi põhi on all (mille jah, oleks võinud saada koolist, aga kontrolltöödeks tuupides on materjal meeles vaid kontrolltööks). Peale selle raamatu lugemist on üsna kerge ka uudishimu tekkimine, et värvikatest kujudest veel rohkem teada saada (või siis ajaloost, Venemaast ja riikidevahelistest suhetest, aga ma valiks selle naiselikuma lahenduse ja elulood).
Soovitan! Lugeda saab nagu põnevat ilukirjanduslikku teost, sobibki pigem ilukirjandushuvilisele kui tõsimeelsele ajaloolasele.
Henri Trovat, 208lk Eesti Raamat 2002
Raamat, milles on ilukirjanduslikus stiilis antud ülevaade vene valitsejatest alates Katariina I ja lõpetades Katariina II. Sisaldab ülevaadet sõdadest, valitsejate lähikonnast, omavahelistest vandenõudest ja eraelust.
Üllatavalt ladus lugemine, kartsin midagi teaduslikumat... keerukate lausetega, tihedate faktide ja akadeemilisema kõnepruugiga. Tegelikult hakkas raamat peale alustamist minema suure hooga, sest alati tekkis soov teada, mis edasi saab. Raamatu autorit kiidan selle eest, et ta minusuguse ajaloovõhiku suutis kaasa elama panna. Vahepeal lõpupoole läks veidi käest ja mõttega jälgida ja meelde jätta ei jõudnud kõikide riikide omavahelisi suhteid ja lahinguid... aga vähemalt sain raamatust kaasa umbkaudse ülevaate, mis järjekorras keegi valitses, millised olid kellegi võimulesaamise tagamaad ja mis raamatus kirjasolnud valitsejaid iseloomustas.
Lugedes oli päris huvitav mõtelda, kui teistmoodi meil mingid asjad käivad. Vähem on sõdasid. Arstiabi on midagi hoopis muud. Valitseja/valitsejanna (vähemalt meedias kujutatu järgi) ei ole enam päris kirjaoskamatu või täistuuridel pidutsev nii vabalt. Raske on ette kujutada (vähemalt koduriigis elades), et keegi saadetakse pagendusse ja valvatakse teda valvuritega (kirjavahetuse kontroll ilmselt tänu arvutitele on sama võimalik või isegi kergem tavakasutajate puhul).
Jällegi üks sellistest raamatutest, mida võhikute jaoks võiks rohkem olla. Mis ei kaldu esitama mingeid kahtlusäratavaid teooriaid (näiteks paar aastat tagasi lugesin üht ajaloolist romaani, milles kirjeldati Stalini kuninglikku päritolu, sest ta ema kodulinna olevat läbinud üks kõrgemast klassist Euroopa valitseja) ja mis esitab jutustavas stiilis ajaloos olulist. Edasi on juba veidi kergem minna, mingi põhi on all (mille jah, oleks võinud saada koolist, aga kontrolltöödeks tuupides on materjal meeles vaid kontrolltööks). Peale selle raamatu lugemist on üsna kerge ka uudishimu tekkimine, et värvikatest kujudest veel rohkem teada saada (või siis ajaloost, Venemaast ja riikidevahelistest suhetest, aga ma valiks selle naiselikuma lahenduse ja elulood).
Soovitan! Lugeda saab nagu põnevat ilukirjanduslikku teost, sobibki pigem ilukirjandushuvilisele kui tõsimeelsele ajaloolasele.
Comments
Post a Comment