"Päevanurme"

 LV nr.4- Astrid Lindgreni raamat, mida pole varem lugenud või mille sisu enam ei mäleta
Astrid Lindgren, 105lk Eesti Raamat 1997

Ei olnud enne lugenud. 
Sisaldab nelja juttu, kus on õnnetud (või ka näiteks haiged... või mõne muu murega) lapsed, kes loo lõpuks leiavad oma muredele lahenduse. Lahendus ei pruugi alati tunduda lugeja jaoks õige... aga minu arvates on selle raamatu puhul näidata, et alati on lootust. Isegi olukorras, mis tundub lootusetu.

Raamat ise on küllaltki õhuke ja jälle midagi uut võrreldes Bullerby, Karlssoni, lõvisüdamete, Mio ja Blomkvistiga. Inimene peab olema ikka väga andekas, et nii erinevaid teoseid luua.

Antud raamatut kirjeldatakse tihti ka kui sünget ja kurba. Sellist tunnet mul ei tekkinud. Pigem olid need lood natuke muinasjutulised, kus said võimalikuks võimatud asjad siis, kui mõeldi mingil moel "kastist välja" ja võeti vastu ebaharilik maailm.

Ma ei oskagi seda raamatut tegelikult soovitada või mitte soovitada. Ma ei tea, kes on selle raamatu sihtgrupp. Kindlasti aga sobib see lugemise väljakutsesse, et anda laiem pilt Astrid Lindgreni loomingust. Ilon Wiklandi illustratsioone on ka alati mõnus vaadata :)

Comments

Popular Posts