"Bridget Jones: täitsa lõpp"
Helen Fielding, 368lk Varrak 2004
LV nr.30- Eestikeelne raamat, mille pealkiri algab B, D, või G-tähega
Kas saab olemas olla kedagi, kellele Bridget Jones üldse ei meeldi? Kindlasti saab, aga... ta mõjub nii soojalt ja sõbralikult ja ei põe liiga palju. Isegi, kui ta pole päris kindel, kus asub Saksamaa, ei tekita ta sellest probleemi. Isegi, kui ta ei oska süüa teha, leiab ta tänu oma siirusele kellegi, kes ta üle heatahtlikult muigab ja proovib teda kõigist hädadest päästa. Ta ei ole pahatahtlik ja ta on elurõõmus (koos peale rõõmu on muidugi ka erinevad teised emotsioonid, aga kokkuvõttes ei löö ta kunagi käega ja suhtub elusse üsna muretult).
Selles raamatus saame kaasa elada Bridget Jonesi armastusloole mr Darciga, lahku-kokkuküsimustele, seiklustele reisil, meenutame ekspeikat, hoiame väikesi lapsi ja vaatame, kuidas ootamatustega hakkama saada.
Sekord jäid raamatust silma erinevad huvitavad eneseabikäsiraamatud. Näiteks "Kas hea vestlus väldib teid?" ja "Edasisest kooselust mehega, kes ei taha ennast siduda". Eneseabiraamatud said palju tähelepanu. Tekitas lausa huvi vaatama minna, mis huvitavate pealkirjadega neid raamatukogus leida on.
Ma hakkasin kadestama ta sõpraderingi ja ellusuhtumist. Alati keegi helistas ja alati oli keegi valmis külla tulema, väljas istuma või reisile minema (millest sai lõpuks hoopis... vanglasviibimine, aga vähemalt plaan oli hea). Alati midagi toimus, elu ei jäänud seisma ja see toimis. Kas sellest poleks paljudel õppida? Kas see ei võigi olla see uus religioon, millega Bridget üritas välja vabandada oma eneseabikirjandust? Sest religioonid on oma varasemal kujul enda aja ära elanud ja inimesed vajavad midagi uut? Päris nii seda kindlasti sõnastada ei saa, aga mingid mõtted selle peale tekivad.
Mulle väga meeldis ja ma ei väsi korrutamast, et vahepeal peabki lugema midagi lihtsat, mis on positiivselt kirja pandud :)
LV nr.30- Eestikeelne raamat, mille pealkiri algab B, D, või G-tähega
Kas saab olemas olla kedagi, kellele Bridget Jones üldse ei meeldi? Kindlasti saab, aga... ta mõjub nii soojalt ja sõbralikult ja ei põe liiga palju. Isegi, kui ta pole päris kindel, kus asub Saksamaa, ei tekita ta sellest probleemi. Isegi, kui ta ei oska süüa teha, leiab ta tänu oma siirusele kellegi, kes ta üle heatahtlikult muigab ja proovib teda kõigist hädadest päästa. Ta ei ole pahatahtlik ja ta on elurõõmus (koos peale rõõmu on muidugi ka erinevad teised emotsioonid, aga kokkuvõttes ei löö ta kunagi käega ja suhtub elusse üsna muretult).
Selles raamatus saame kaasa elada Bridget Jonesi armastusloole mr Darciga, lahku-kokkuküsimustele, seiklustele reisil, meenutame ekspeikat, hoiame väikesi lapsi ja vaatame, kuidas ootamatustega hakkama saada.
Sekord jäid raamatust silma erinevad huvitavad eneseabikäsiraamatud. Näiteks "Kas hea vestlus väldib teid?" ja "Edasisest kooselust mehega, kes ei taha ennast siduda". Eneseabiraamatud said palju tähelepanu. Tekitas lausa huvi vaatama minna, mis huvitavate pealkirjadega neid raamatukogus leida on.
Ma hakkasin kadestama ta sõpraderingi ja ellusuhtumist. Alati keegi helistas ja alati oli keegi valmis külla tulema, väljas istuma või reisile minema (millest sai lõpuks hoopis... vanglasviibimine, aga vähemalt plaan oli hea). Alati midagi toimus, elu ei jäänud seisma ja see toimis. Kas sellest poleks paljudel õppida? Kas see ei võigi olla see uus religioon, millega Bridget üritas välja vabandada oma eneseabikirjandust? Sest religioonid on oma varasemal kujul enda aja ära elanud ja inimesed vajavad midagi uut? Päris nii seda kindlasti sõnastada ei saa, aga mingid mõtted selle peale tekivad.
Mulle väga meeldis ja ma ei väsi korrutamast, et vahepeal peabki lugema midagi lihtsat, mis on positiivselt kirja pandud :)
Comments
Post a Comment