"Viimane inimene Atlantisest"
Aleksandr Beljajev, 128lk Fantaasia 2013
Lugesin läbi, aga elamus jäi saamata. Raamatu algus oli väga paljulubav... Rikkal mehel hakkab tervis käest minema ja arst soovitab tal rahulikku tegevust otsida, hakata tegelema kollektsioneerimise või millegi sarnasega. Erinevad kollektsioonid tehtud, hakkab rikas mees igavust tundma ja leiab juhuslikult raamatu Atlantise kohta. Tekib plaan otsida üles kadunud maa ja see õnnestubki.
Edasi hakkab raamatus jutustama ajalooteadlane, kes oli Atlantise otsingutele kaasatud. Peale materjalidega tutvumist ei suuda ta seda lugu enam endas hoida ja loodab, et peale kirjapanekut suudab ta uuesti teadusele keskenduda. Lugu ise on... minu jaoks nõrgemapoolne, palju fakte sealt ei leia ja liialt keskendub igasugustele inimestevahelistele suhetele. Aga see on minu arvamus. Ülestõusud, vandenõud ja orjad on seal olemas. Kõrgkultuur, mis lugudes tihti Atlantisega kaasas käib, justkui puudub. Fakte ja tähelepanekuid, mida ajalooteadlane oleks võinud dokumentatsiooni uurides lisada, samuti ei märganud. On ääremärkusi, aga vähe ja üsna mittemidagiütlevad on needki.
Põnevaks aga läheb jutu lõpuosa, kus selgub Atlantise lõpp ja see on üsna detailselt kirja pandud erinevate lugude kaudu.
Raamatu lõpuosasse on lisatud lühidalt kirjanduses Atlantise teemal kirjutatu ülevaade. Põnev lugemine ja kiiduväärt mõte.
Lugesin läbi, aga elamus jäi saamata. Raamatu algus oli väga paljulubav... Rikkal mehel hakkab tervis käest minema ja arst soovitab tal rahulikku tegevust otsida, hakata tegelema kollektsioneerimise või millegi sarnasega. Erinevad kollektsioonid tehtud, hakkab rikas mees igavust tundma ja leiab juhuslikult raamatu Atlantise kohta. Tekib plaan otsida üles kadunud maa ja see õnnestubki.
Edasi hakkab raamatus jutustama ajalooteadlane, kes oli Atlantise otsingutele kaasatud. Peale materjalidega tutvumist ei suuda ta seda lugu enam endas hoida ja loodab, et peale kirjapanekut suudab ta uuesti teadusele keskenduda. Lugu ise on... minu jaoks nõrgemapoolne, palju fakte sealt ei leia ja liialt keskendub igasugustele inimestevahelistele suhetele. Aga see on minu arvamus. Ülestõusud, vandenõud ja orjad on seal olemas. Kõrgkultuur, mis lugudes tihti Atlantisega kaasas käib, justkui puudub. Fakte ja tähelepanekuid, mida ajalooteadlane oleks võinud dokumentatsiooni uurides lisada, samuti ei märganud. On ääremärkusi, aga vähe ja üsna mittemidagiütlevad on needki.
Põnevaks aga läheb jutu lõpuosa, kus selgub Atlantise lõpp ja see on üsna detailselt kirja pandud erinevate lugude kaudu.
Raamatu lõpuosasse on lisatud lühidalt kirjanduses Atlantise teemal kirjutatu ülevaade. Põnev lugemine ja kiiduväärt mõte.
Comments
Post a Comment