"Kahtlased kujud öises rongis"

LV nr.14 - Raamat Jaapani või Hiina autorilt

Yōko Tawada, 96lk Loomingu raamatukogu 2020

Sobiks küll jaapani kirjanduse väljakutsesse, mis tundus lihtsalt liiga ahvatlev, et asja ratsionaalselt võtta ja vahele jätta. Aga siiski sel aastal ma seda läbida ei jõua. Minu varasem kokkupuude jaapani kirjandusega on väga minimaalne, kuid alati jäi tunne, et see on midagi väga omalaadses stiilis. Selle raamatuga sain aga petta. Jah, ta on omanäoline, aga vähem. Ma nüüd ei teagi, kas autorit on mõjutanud saksa stiil (sest ka kokkuvõtvas sõnas ei peeta teda puhtalt jaapani kirjanikuks vaid jaapani-saksa) või on mu ettekujutus jaapani kirjandusest liiga pealiskaudne. Loodan, et ülejäänud aasta annab sellele vastuse.

Raamat on kergesti loetav ja sisaldab mitmeid rongijutte ja rongi ootamisjutte. Raamatu alguses oli tegemist realistlike tüüpidega (eeldatavalt armukest pidav mees, kuid kes seda kindlalt teada võib...), kuid mida edasi seda rohkem hägustus piir ja tundus, et jutud veeresid nii minevikumeenutustele kaugemast ajast, unenäolistele lugudele (väga äratuntav on ilmselt paljudele unesegane ülesärkamine, et tualetti külastada, selleks ei pea isegi rongi minema) ja ka sugude piire nihutavatele lugudele. 

Raamatu jutustamisstiil on huvitav. Autor on kirjutanud terve raamatu kasutades tegusõnavormi "kuulsid" ja "pistsid jooksu" jne... justkui oleks raamatu lugeja ise aktiivne peategelane. Mul ei tule ette ühtegi teist sarnast raamatut, kus autor või peategelane täiesti puudub ja selleks on suunatud hoopis lugeja ise.

Rongid on üldse põnevad sümbolid. Ma mäletan, kuidas ma kunagi ärkasin üles väga mõjuva unenäo peale, kus üks kauge ja kauaelanud sugulane vaatles koos minuga suurt hulka ronge ja rääkis, kuidas igal rongil on oma suund ja siht ja nad on kõik erinevad... Tükk aega võttis aega enne kui sellest lummusest päriselt üles ärkasin...