"Hitleri surm"

Jean-Christophe Brisard ja Lana Paršina, 392lk Eesti Raamat 2018

Raamat, mis otsib vastust küsimusele, kas Hitler suri punkris või sai põgenema. Kirjutatud on jutustavas vormis, kirjeldatakse ajakirjanike kokkupuuteid vene arhiivide ja erinevate asutustega (üpriski keerulised, palju ootamist, palju piiranguid, palju segadust) ja leitud-nähtud tõendeid (hambad, koljuluu, tükid diivanist, erinevad tunnistused jne).

Teema on kahtlemata põnev, sest kerkib ikka ja jälle üles. Raamatust jääb kõlama idee, et suure segaduse tekitas hoopis Venemaa ise, pakkudes välja teooria et Hitler sai põgenema ja pannes teised riigid ta jälgi taga ajama täiesti eri maailma otstest. Segaseks muidugi jäi, kas enesetapp oli tulistamise või mürgi abil. Suuremad vandenõuteooriad raamatust siiski puuduvad (sest neil puudub ka teaduslik põhjendus, mis siiski vähemalt teataval määral on dokumentidel ja säilinud tõendusmaterjalil) ja raamat käsitleb teemat neutraalselt.

Mis aga jättis segase tunde... kuidas ei ole siiani suudetud kokku panna tõelist pilti sellest, mis juhtus? Tunnistustel erinesid nii kellaajad, enesetapu moodused kui ka Adolf Hitleri asukoht, kust ta punkris leiti. Samas jällegi on üpris kahtlase väärtusega ka ülekuulamismeetodid. Täpselt midagi nendest ei kirjutata (sest puuduvad ju tõendid), küll aga tuuakse välja inimeste muutumine vangistuse ajal (nälginud olek, kiire vananemine jmt) ja ülekuulamisajad (ajavahemikus hilisöisest ajast kuni varahommikuni). Põhiliseks kinnituseks saavad ka hambakaardid ja nende võrdlus leitud hammastega... kas ei ole aga võimalik, et need kuuluvad kellelegi teisele, sest tõendid on pärit saksa hambaarstilt, samuti kirjeldused tehtud hambaravist?

Mis ma siis lõpuks ise arvan? Ma arvan, et see raamat on hästi kirjutatud ja väärib tähelepanu inimestelt, kellele keerulised ajalookirjeldused ei sobi. Mulle väga meeldib, et ta kirjeldab ka kogu protsessi, mitte ainult leide. Nii saab lugeja uurimisega samas rütmis püsida ja saada teadmisi ka uurimisaegsest töökorraldusest. Kuidas on asi Hitleri põgenemise või mittepõgenemisega... las see jääbki mõistatuseks, äkki keegi kirjutab veel mõne sama mõnusalt loetava raamatu :) Ja kuna tegemist on praeguseks meie seast lahkunud inimesega, siis loodan lihtsalt, et ta on leidnud rahuliku viimase puhkepaiga.