"24 päeva uue ja parema eluni"
Meelike E.-Villup, 136lk Heli Kirjastus OÜ 2019
Milline õige valik jaaniõhtuks!
Üks lihtne ja motiveeriv lugemine Ailist, kelle sõbranna Viola ta igavaks muutunud elust välja sikutab ja elama paneb. Enne pole midagi valesti ja kedagi päästa polegi vaja, küll aga on tekkinud väga palju rutiini. Alati sama söögikoht, kohviputka, töö ja kodused harjumused (väga praktilised ja head muidugi, isegi pesumasinatsükli aeg on ära planeeritud teiste praktiliste tegemiste jaoks)... kõik toimib, aga kipub igavaks minema ja paigalseisu tekitama.
""Kuidagi igav ja üksluine on kõik, iga aasta üks ja sama," püüab Aili selgitada. "Ma ei teagi, mida ma tahan. Tahaks mingit muutust, et midagi põnevat juhtuks, et ei oleks kõik nii rutiinne ja igapäevane."" (lk.8)
Nii jõutakse väljakutseni teha 24 päeva järjest midagi uut. Natuke lihtne ja natuke raske. Kasvõi ise mõtlema hakates, 24 päeva leida iga päev tegemiseks midagi uut... Kindlasti tehtav, aga mis siis, kui alles õhtul väljakutse meenub? Mis siis, kui mõni asi ei ole kohe tehtav? Aga eks see ongi võimalus midagi muuta :)
"Mis homme? Täna ikka. Täna on esimene detsember, pihta hakkad täna! Mitte homme!" viibutab Viola nördinult oma sõrme Aili nina all. "Tänaseid toimetusi ei viska homse varna, eriti sellise põneva väljakutse oma! Homme mõtled, et homme, sest ei ole õiget tunnet, vaimu ei tule peale, inspiratsiooni ei ole, vihma sajab ja mis iganes. Nii ei saa! Muidu istume aasta pärast ikka siin samas kohvikus ja kõik on endine!" (lk.14)
Mulle sellised väljakutsed meeldivad. Olen üht või teist ise proovinud, mitte küll kindla arvu päevade täitmiseks vaid mõnda aega intensiivsemalt mõne kindla tegevusega tegelemiseks. Aitab maha võtta hirmu et ei oska piisavalt hästi ja oskusi paremaks muuta.
Minu kogemus selle raamatuga oli igatahes äärmiselt rõõmustav ja tegi tükiks ajaks tuju heaks! Sattusin lugema sobivat raamatut sobival ajal ja rohkem polnudki vaja. Jaanipäev ju sarnaselt jõulude ja aastavahetusega poolitab aastat, annab mõne vaba ja teistmoodi päeva, kus perekond-sugulased kokku koguda ja sellel ajal teha enda sees kokkuvõtteid ja miks mitte ka seada eesmärke või mõtelda võimalike muutuste üle elus. Vähemalt sellised on jaanid ja jõulud minu jaoks. Enne jaane raamat kuidagi ei liikunudki, aga kui maale sõitsime ja lapse magamapaneku ajal lugema hakkasin... hakkas hooga minema ja lõpetatud sai pinksimängimise vahele. Mõnus soe ja valge aeg, peaaegu kõik kallid koos ja õhtuks leidsin ootamatult lugemise vahel FBst Marek Sadama kontserdi teavituse! Olin teda lugenud ja internetist kuulanud, aga mitte näinud. Tegemist on väga hea jutuvestja ja heade mõtetega inimesega! Kõik see kokku jääbki mulle seda raamatut soojalt meenutama.
Proovisin ka väljakutse ise läbi teha.
Tulemused olid nii ja naa.
Kõigepealt pean tunnistama, et 24 asemel oli mul meelde jäänud 21 :D ...ja tegelikult jäi mul 1-3 päeva ka vahele.
AGA mõjus ja ma usun, et tükiks ajaks kummitama "Mis mu tänane uus asi on?".
Midagi suurt ette ei võtnud, aga siiski:
Jään ootama järgmist! :)
Milline õige valik jaaniõhtuks!
Üks lihtne ja motiveeriv lugemine Ailist, kelle sõbranna Viola ta igavaks muutunud elust välja sikutab ja elama paneb. Enne pole midagi valesti ja kedagi päästa polegi vaja, küll aga on tekkinud väga palju rutiini. Alati sama söögikoht, kohviputka, töö ja kodused harjumused (väga praktilised ja head muidugi, isegi pesumasinatsükli aeg on ära planeeritud teiste praktiliste tegemiste jaoks)... kõik toimib, aga kipub igavaks minema ja paigalseisu tekitama.
""Kuidagi igav ja üksluine on kõik, iga aasta üks ja sama," püüab Aili selgitada. "Ma ei teagi, mida ma tahan. Tahaks mingit muutust, et midagi põnevat juhtuks, et ei oleks kõik nii rutiinne ja igapäevane."" (lk.8)
Nii jõutakse väljakutseni teha 24 päeva järjest midagi uut. Natuke lihtne ja natuke raske. Kasvõi ise mõtlema hakates, 24 päeva leida iga päev tegemiseks midagi uut... Kindlasti tehtav, aga mis siis, kui alles õhtul väljakutse meenub? Mis siis, kui mõni asi ei ole kohe tehtav? Aga eks see ongi võimalus midagi muuta :)
"Mis homme? Täna ikka. Täna on esimene detsember, pihta hakkad täna! Mitte homme!" viibutab Viola nördinult oma sõrme Aili nina all. "Tänaseid toimetusi ei viska homse varna, eriti sellise põneva väljakutse oma! Homme mõtled, et homme, sest ei ole õiget tunnet, vaimu ei tule peale, inspiratsiooni ei ole, vihma sajab ja mis iganes. Nii ei saa! Muidu istume aasta pärast ikka siin samas kohvikus ja kõik on endine!" (lk.14)
Mulle sellised väljakutsed meeldivad. Olen üht või teist ise proovinud, mitte küll kindla arvu päevade täitmiseks vaid mõnda aega intensiivsemalt mõne kindla tegevusega tegelemiseks. Aitab maha võtta hirmu et ei oska piisavalt hästi ja oskusi paremaks muuta.
Minu kogemus selle raamatuga oli igatahes äärmiselt rõõmustav ja tegi tükiks ajaks tuju heaks! Sattusin lugema sobivat raamatut sobival ajal ja rohkem polnudki vaja. Jaanipäev ju sarnaselt jõulude ja aastavahetusega poolitab aastat, annab mõne vaba ja teistmoodi päeva, kus perekond-sugulased kokku koguda ja sellel ajal teha enda sees kokkuvõtteid ja miks mitte ka seada eesmärke või mõtelda võimalike muutuste üle elus. Vähemalt sellised on jaanid ja jõulud minu jaoks. Enne jaane raamat kuidagi ei liikunudki, aga kui maale sõitsime ja lapse magamapaneku ajal lugema hakkasin... hakkas hooga minema ja lõpetatud sai pinksimängimise vahele. Mõnus soe ja valge aeg, peaaegu kõik kallid koos ja õhtuks leidsin ootamatult lugemise vahel FBst Marek Sadama kontserdi teavituse! Olin teda lugenud ja internetist kuulanud, aga mitte näinud. Tegemist on väga hea jutuvestja ja heade mõtetega inimesega! Kõik see kokku jääbki mulle seda raamatut soojalt meenutama.
Proovisin ka väljakutse ise läbi teha.
Tulemused olid nii ja naa.
Kõigepealt pean tunnistama, et 24 asemel oli mul meelde jäänud 21 :D ...ja tegelikult jäi mul 1-3 päeva ka vahele.
AGA mõjus ja ma usun, et tükiks ajaks kummitama "Mis mu tänane uus asi on?".
Midagi suurt ette ei võtnud, aga siiski:
- uus käekott ;)
- lakkisin küüsi (pole viimased aastad ette tulnud)
- käisin palju järves solberdamas (tavaliselt max 1x suve jooksul)
- võtsin päikest (viimase 5-7a jooksul on seda imet ette tulnud umbes 1x)
- otsin ja lugesin luulet (vabatahtlikult elus vist üldse 1-2x juhtunud)
- kuulasin luulet ja kirjutasin ise ka ühe lühikese uudishimust
- hakkasin köögikappe tuunima
- pidasin lapse 5a sünnipäeva (ka seda ei saa mitu korda teha :)) tavapärasest tihedama päevakavaga
- jõin seltskondlikult erinevaid uusi teesid
- tegin teevalmistamisest esimest korda video!
- ostsin endale esimese tahvelarvuti
- käisin jooksmas (olin enne 1x proovinud mitu aastat tagasi)
Jään ootama järgmist! :)
Comments
Post a Comment