"Ühe sakslase elu. Mida on meil täna õppida Goebbelsi sekretäri elust"
Brunhilde Pomsel, Thore D. Hansen, 248lk Tänapäev 2017
LV nr.50- Raamat, mille tegevus toimub sõja ajal (Mõeldud on päriselt olnud sõdu, N: II maailmasõda)
Brunhilde oli noor tüdruk, kes soovis minna tööle. Tema pere ei olnud rikas ja palk oli väga teretulnud. Ta tegi erinevaid kontoritöid, palganumber järjest tõusis. Kui tööalaselt oli kasuks poliitiliselt nimekirjas olla, oli see lihtsalt midagi, mida tuli teha, aga tegelikkuses vaid nimekirjas olla ja päristegevusest kõrvale hiilida, sest huvi puudus. Töö viis lõpuks Goebbelsi juurde, umbes samal ajal algas ka tõsisem sõjategevus. Kohusetundlikult käis Brunhilde tööl edasi ja ei teinudki katset kuskile ohutumasse kohta põgeneda. Nii oli ta sõja ajal punkris ja sattus vanglasse. Raamatus selgitab ta pikalt, et ei olnud natside tegevusega üldse kursis. Et sai kõigest teada alles hiljem, sest teda poliitika ei huvitanud ja uskus tol ajal ametlikku infot, mis kõike teises valguses näitas või maha vaikis. Saatus oli naisterahval tõesti karm. Tegelikult oli ka temal soov pere luua ja abielluda, kuid noormees pidi teise riiki minema ja ta pidi ka lapsest loobuma.
See oli päris võimas elamus!
Raamat koosneb kahest osast, esimeses on Brunhilde mälestused ja teises lahatakse juhtunut. Brunhilde osa on kirjutatud väga hästi. Väga mõnus on lugeda, hästi selge ja arusaadav. Teine osa läks aeglasemalt, aga ei tekitanud kordagi soovi pooleli jätta, sest oli sisutihe ja mõttega. Rõhutas iga inimese tähtsust poliitikas. Vastasel juhul saame vaid nagu Brunhilde ütelda, et sorry, ma olin noor, tahtsin elada ja mind see poliitika väga ei huvitanud ja ma tegelikult ei teanud midagi, mis toimub, sest... ei tundnud kunagi huvi.
LV nr.50- Raamat, mille tegevus toimub sõja ajal (Mõeldud on päriselt olnud sõdu, N: II maailmasõda)
Brunhilde oli noor tüdruk, kes soovis minna tööle. Tema pere ei olnud rikas ja palk oli väga teretulnud. Ta tegi erinevaid kontoritöid, palganumber järjest tõusis. Kui tööalaselt oli kasuks poliitiliselt nimekirjas olla, oli see lihtsalt midagi, mida tuli teha, aga tegelikkuses vaid nimekirjas olla ja päristegevusest kõrvale hiilida, sest huvi puudus. Töö viis lõpuks Goebbelsi juurde, umbes samal ajal algas ka tõsisem sõjategevus. Kohusetundlikult käis Brunhilde tööl edasi ja ei teinudki katset kuskile ohutumasse kohta põgeneda. Nii oli ta sõja ajal punkris ja sattus vanglasse. Raamatus selgitab ta pikalt, et ei olnud natside tegevusega üldse kursis. Et sai kõigest teada alles hiljem, sest teda poliitika ei huvitanud ja uskus tol ajal ametlikku infot, mis kõike teises valguses näitas või maha vaikis. Saatus oli naisterahval tõesti karm. Tegelikult oli ka temal soov pere luua ja abielluda, kuid noormees pidi teise riiki minema ja ta pidi ka lapsest loobuma.
See oli päris võimas elamus!
Raamat koosneb kahest osast, esimeses on Brunhilde mälestused ja teises lahatakse juhtunut. Brunhilde osa on kirjutatud väga hästi. Väga mõnus on lugeda, hästi selge ja arusaadav. Teine osa läks aeglasemalt, aga ei tekitanud kordagi soovi pooleli jätta, sest oli sisutihe ja mõttega. Rõhutas iga inimese tähtsust poliitikas. Vastasel juhul saame vaid nagu Brunhilde ütelda, et sorry, ma olin noor, tahtsin elada ja mind see poliitika väga ei huvitanud ja ma tegelikult ei teanud midagi, mis toimub, sest... ei tundnud kunagi huvi.
Brunhilde lapsepõlvest lugedes meenus Kertu Rakke raamat "Häbi". Mõlemal juhul on tegu üsna karmi kasvatusega, kus last ei suunata ise mõtlema ja otsustama. Tagajärjeks jääb täiskasvanuna midagi puudu. Midagi, mis takistab täielikku vastutust võtmast oma elu ja tegude eest.
Teised seosed tekkisid ülikoolis loetud materjalide ja raamatutega, näiteks Martha C.Nussbaum "Not for profit". Meil on vaja humanitaarteadusi, et paremini tundma õppida maailma, mõista teisi inimesi ja leida enda koht selles kõiges. Selliseid raamatuid nagu Brunhilde oma on vaja, et selgitada (näiteks minusugustele) teemasid, mis muidu tunduvad võõrad ja keerulised ja eemaletõukavad. Inimesi on väga palju ja väga erinevaid. Näiteks on neid, keda huvitab kõik poliitiline ja kes näevad sekundiga erinevaid seoseid. Aga on ka neid, kes ei oska end nendes teemades mugavalt tunda ja vajavad teistsugust lähenemist. Näiteks näidet reaalelust ja selle analüüsimist. Analüüsi ei tasu puhta kullana võtta, aga vähemalt saab sealt kaasa võtta tungiva soovituse omada arvamust. Pagulased, valimised ja erinevad arvamused on meie ümber igal ajal. Kõigega ei ole vaja ja kõigega ei saa võidelda, aga mingi mõju suurel grupil siiski on. Kui see suur grupp aga kaasa ei mõtle ja sõnaõiguse lihtsalt loovutab, siis... kehtib ütlus, et kui sina otsust ei tee, otsustab keegi sinu eest.
Comments
Post a Comment