"Meie küla eided La Gomeral. Üks muhe reisiraamat"
LV nr. 40- Raamat, mille järgi tehtud film linastub aastal 2019
Ave Nahkur, 168lk Hea Lugu 2017
Lootsin, et see on väga sobiv raamat selliseks väga talviseks ja lumiseks lugemiseks.
Võta näpust, kevad tuli hoopis ja lume taustal raamatust pilti kah ei saanud!
Aga seda suurem energialaks. Kirev ja värviline ja elurõõmus... ei mingit kevadväsimust!
Raamatus on kõik, mis seal olema peab. Minekujutud, majajutud, külajutud, sõbrajutud ja koerajutud ja matkajutud ja.. no kõik. Väga muhedalt kirja pandud, väga muhedad pildid ja värvilised fotod juures. Mõnus koht tundub olema, kuhu minna närve puhkama ja lihtsalt olema. Kirjud ja sulelised kohalikud hipid, kohalikud pikaealised, kohalikud pidustused (üks neist suure kalaga, kes lõpuks ilutulestikuga õhku lastakse!)... Ja kohalikud majad, kellel koobas elutoas ja kes tassis Saksamaalt värki, et kohapeale rüütliloss ehitada. Äpardused keelega ja erinevaid retsepte, kellel huvi.
Just nii ma selle raamatu läbi saingi (ja dokumentaalfilmi veelkord üle vaatasin)... mõnusalt teki- ja padjakuhja sees... väga mõnus. Ja väga hästi sain aru, miks Ave rääkis, et ta talvel teega teki sees oli. Väärt mõte.
Mulle meeldis kõige rohkem raamatu visuaalne pool. Ave Nahkuri kunsti osas ma pole nii suur fänn (ehket olen fänn, aga mitte suur fänn), aga vot siin on ideaalsed! Nagu päevaraamatule juurde pandud visandid. Väikse vimpkaga kõik ka. Ja suured-suured fotod... ja siis veel meeldib pealkirja font ja et päevaraamat on joonelisel taustal nagu keegi kirjutakski vihikusse ja ülejäänud peatükid valgel ja.. ilus, väga ilus lugemine!
Ja noh... kuulake bändi ka!
"Impsi lemmikbänd on Firefuckers, kus mängivad neli eri rahvuses rokipeeru. Laulja on Norrast. Ta näeb välja nagu põlenud näoga troll, pikad valged juuksed lehvimas. Päris hea rokimees on, laulab mõnusa käheda häälega. Pillimehed on Saksamaalt ja Inglismaalt. Oleme mitu korda käinud neid kuulamas ja kaasa karjumas. Enamik publikust on sihuke 50. ja 80. eluaasta vahel olev rahvas.
Ükskord nägin meie lemmikuid mängimas ka päevasel ajal bussijaamas. Bändiliikmeid oli neli ja kuulajaid kaks. Päevane pidu ei läinud vist hästi käima." (lk.133)
https://www.youtube.com/watch?v=zDFueLq7G1c
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Kliimapagulased" 28min (Maria ja Robi Uppin, Eesti) 2019
Raamat ja film on tehtud üsna käsikäes. Mis filmis on teisiti? Vähem "minategelast" ja rohkem kõrvaltvaatamist. Näeb ära, kuidas kohapeal ilm on, millised ilusad vaated ja rannad on... Natuke lühike film on, tegelased on ju vahvad ja neid vaataks hea meelega kohe tükk aega!
Ave Nahkur, 168lk Hea Lugu 2017
Lootsin, et see on väga sobiv raamat selliseks väga talviseks ja lumiseks lugemiseks.
Võta näpust, kevad tuli hoopis ja lume taustal raamatust pilti kah ei saanud!
Aga seda suurem energialaks. Kirev ja värviline ja elurõõmus... ei mingit kevadväsimust!
Raamatus on kõik, mis seal olema peab. Minekujutud, majajutud, külajutud, sõbrajutud ja koerajutud ja matkajutud ja.. no kõik. Väga muhedalt kirja pandud, väga muhedad pildid ja värvilised fotod juures. Mõnus koht tundub olema, kuhu minna närve puhkama ja lihtsalt olema. Kirjud ja sulelised kohalikud hipid, kohalikud pikaealised, kohalikud pidustused (üks neist suure kalaga, kes lõpuks ilutulestikuga õhku lastakse!)... Ja kohalikud majad, kellel koobas elutoas ja kes tassis Saksamaalt värki, et kohapeale rüütliloss ehitada. Äpardused keelega ja erinevaid retsepte, kellel huvi.
Mulle meeldis kõige rohkem raamatu visuaalne pool. Ave Nahkuri kunsti osas ma pole nii suur fänn (ehket olen fänn, aga mitte suur fänn), aga vot siin on ideaalsed! Nagu päevaraamatule juurde pandud visandid. Väikse vimpkaga kõik ka. Ja suured-suured fotod... ja siis veel meeldib pealkirja font ja et päevaraamat on joonelisel taustal nagu keegi kirjutakski vihikusse ja ülejäänud peatükid valgel ja.. ilus, väga ilus lugemine!
Ja noh... kuulake bändi ka!
"Impsi lemmikbänd on Firefuckers, kus mängivad neli eri rahvuses rokipeeru. Laulja on Norrast. Ta näeb välja nagu põlenud näoga troll, pikad valged juuksed lehvimas. Päris hea rokimees on, laulab mõnusa käheda häälega. Pillimehed on Saksamaalt ja Inglismaalt. Oleme mitu korda käinud neid kuulamas ja kaasa karjumas. Enamik publikust on sihuke 50. ja 80. eluaasta vahel olev rahvas.
Ükskord nägin meie lemmikuid mängimas ka päevasel ajal bussijaamas. Bändiliikmeid oli neli ja kuulajaid kaks. Päevane pidu ei läinud vist hästi käima." (lk.133)
https://www.youtube.com/watch?v=zDFueLq7G1c
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Kliimapagulased" 28min (Maria ja Robi Uppin, Eesti) 2019
Raamat ja film on tehtud üsna käsikäes. Mis filmis on teisiti? Vähem "minategelast" ja rohkem kõrvaltvaatamist. Näeb ära, kuidas kohapeal ilm on, millised ilusad vaated ja rannad on... Natuke lühike film on, tegelased on ju vahvad ja neid vaataks hea meelega kohe tükk aega!
Comments
Post a Comment