"Meie Evelin"
Enno Tammer, 248lk Tammerraamat 2013
See raamat on justkui õppematerjal ajakirjandusest... muudkui kirjutatakse ühest inimesest, aga tegelikult temast endast me suurt midagi teada ei saa. Kõige rohkem peaksid andma tema enda kolumnid ja postitused, kuid need on enamasti konkreetsete ideede eest võitlemiseks. Inimesena jätab ta edeva, aga isiklikku privaatsust austava mulje.
Kas Evelin oli sümbol millelegi muule? Võitlus tavaliste inimeste ja riigivõimu vahel, kuidas keegi elama peaks? Väga palju artikleid oli raha kohta. Kuidas ühelt poolt tehakse soovitusi, mille kohta teine pool tunneb, et see käib neil üle jõu. Ja kuidas teine pool näeb, et esimesel poolel on üleüldse liiga palju raha kasutamiseks käes, mis tegelikult tuleb ju neilt endilt.
Kui mingi tõsisem mõte oli sellisel ajakirjandusel, siis minu jaoks jäi see kättesaamatuks. Arutelud ja avalik tähelepanu on kindlasti vajalikud teatud teemadel, aga raamatut lugedes läks väga kollaseks kätte...
Kurb oli näha, kui palju pealiskaudseid artikleid on toodetud. Raamatut sirvides... kleidid, külastused, veel kleidiarvustusi... kalevi kommid, rulluisutamine, kaaluküsimused, reisimine...
"Evelin Ilves sai erasekretäri" (6.12.2006)
"Evelin Ilvese isa: oleme tütrega ära leppinud" (26.10.2007)
"Presidendiprouat kimbutab äge põskkoopapõletik" (21.12.2007)
"Kui palju maksis Evelin Ilvese ballimeik?" (11.03.2008)
"Evelin Ilvese kleit maksab 1700 krooni" (15.11.2008)
"Evelin Ilves saab miljonilise auto" (20.04.2009)
"Kadriorg: Evelin Ilves ei saa ise autot valida" (21.04.2009)
"Evelin Ilves tänasel rulluisumaratonil ei sõitnud" (9.08.2009)
"Hüvasti rulluisud? Evelin Ilvese uus kirg on fotograafia!" (7.07.2010)
"Taaskasutus on moes: Evelin Ilvesel oli tantsusaates uba kantud kostüüm" (11.10.2010)
"Kelmika soenguga Evelin Ilves uuris koolitoitu" (4.10.2012)
"Kuidas meeldivad Evelin Ilvese kingad?" (24.02.2013)
Oli selliseid ka, kus üritati rahateemasse selgust tuua. (Kuigi no võta seal kinni, mis täpselt kelle poolt makstud või on kuidas aetud.) Need selgusteemad olid ja läksid, sest mis seal ikka põhjendada, kui kohe võetakse järgmine paar kingi või kleit või muu teema ette. Ei jõua järgegi pidada. Äärmusest äärmusesse need artiklid igatahes olid, kõigepealt hull priiskamine ja siis vastulause justkui oleks peen tikand tehtud üldse pooltasuta.
Eesti märk. Võrreldes mingite hilisemate üllitistega on "Welcome to Estonia" justkui omal kohal. Konkreetne ja lihtsa visuaaliga. Mäletan, et selle kohta käis tõesti tükk aega jantimist, AGA nagu näha ei õpitud sellest suurt midagi...
Aasta 2017 https://www.err.ee/580683/eas-tutvustas-uut-eesti-brandi (ilma Evelin Ilvese osaluseta).
Mingit emotsiooni on raske leida. Midagi ärritavat ei leidnud ja vaimustust ka ei tekkinud.
Raamatu formaat oli minu jaoks midagi uut. Bibliograafiline biograafia annab lugejale pealkirjad ja lõigud, mis 1996-2013 on Evelin Ilvese kohta välja antud. Ei ole terveid artikleid, ongi päriselt mõni üksik lause ja siis järgmine artikkel... ja nii terve raamat. Omamoodi põnev kogemus.
"Kerge: "Te olete hakanud aasta jooksul ajalehti teise pilguga lugema?"
Meie Evelin: "Jah, mõnes mõttes küll. Kuna meie tegemisi kajastatakse nii palju- ja igasuguseid tegemisi, mitte ainult töiseid, vaid kõike. Alates välimusest ja lõpetades sellega, mida sa poest ostad. Ja see, kuidas seda kajastatakse... Ma olen hakanud vaatama, mida teiste inimeste kohta kirjutatakse, teise pilguga." (lk.76)
Rohkem ei olegi midagi lisada.
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Jackie" 100min (Pablo Larrain, USA) 2016
Raamatuga seob lihtsalt, et mõlemad naised on presidendiprouad.
Film räägib Jackie jaoks keerulisest ajast, kui president Kennedy on mõrvatud ja ta peab oma kahe lapsega alustama uut elu, välja kolima senisest kodust ja toime tulema leinaga.
Üks kurb film tugevast naisest.
See raamat on justkui õppematerjal ajakirjandusest... muudkui kirjutatakse ühest inimesest, aga tegelikult temast endast me suurt midagi teada ei saa. Kõige rohkem peaksid andma tema enda kolumnid ja postitused, kuid need on enamasti konkreetsete ideede eest võitlemiseks. Inimesena jätab ta edeva, aga isiklikku privaatsust austava mulje.
Kas Evelin oli sümbol millelegi muule? Võitlus tavaliste inimeste ja riigivõimu vahel, kuidas keegi elama peaks? Väga palju artikleid oli raha kohta. Kuidas ühelt poolt tehakse soovitusi, mille kohta teine pool tunneb, et see käib neil üle jõu. Ja kuidas teine pool näeb, et esimesel poolel on üleüldse liiga palju raha kasutamiseks käes, mis tegelikult tuleb ju neilt endilt.
Kui mingi tõsisem mõte oli sellisel ajakirjandusel, siis minu jaoks jäi see kättesaamatuks. Arutelud ja avalik tähelepanu on kindlasti vajalikud teatud teemadel, aga raamatut lugedes läks väga kollaseks kätte...
Kurb oli näha, kui palju pealiskaudseid artikleid on toodetud. Raamatut sirvides... kleidid, külastused, veel kleidiarvustusi... kalevi kommid, rulluisutamine, kaaluküsimused, reisimine...
"Evelin Ilves sai erasekretäri" (6.12.2006)
"Evelin Ilvese isa: oleme tütrega ära leppinud" (26.10.2007)
"Presidendiprouat kimbutab äge põskkoopapõletik" (21.12.2007)
"Kui palju maksis Evelin Ilvese ballimeik?" (11.03.2008)
"Evelin Ilvese kleit maksab 1700 krooni" (15.11.2008)
"Evelin Ilves saab miljonilise auto" (20.04.2009)
"Kadriorg: Evelin Ilves ei saa ise autot valida" (21.04.2009)
"Evelin Ilves tänasel rulluisumaratonil ei sõitnud" (9.08.2009)
"Hüvasti rulluisud? Evelin Ilvese uus kirg on fotograafia!" (7.07.2010)
"Taaskasutus on moes: Evelin Ilvesel oli tantsusaates uba kantud kostüüm" (11.10.2010)
"Kelmika soenguga Evelin Ilves uuris koolitoitu" (4.10.2012)
"Kuidas meeldivad Evelin Ilvese kingad?" (24.02.2013)
Oli selliseid ka, kus üritati rahateemasse selgust tuua. (Kuigi no võta seal kinni, mis täpselt kelle poolt makstud või on kuidas aetud.) Need selgusteemad olid ja läksid, sest mis seal ikka põhjendada, kui kohe võetakse järgmine paar kingi või kleit või muu teema ette. Ei jõua järgegi pidada. Äärmusest äärmusesse need artiklid igatahes olid, kõigepealt hull priiskamine ja siis vastulause justkui oleks peen tikand tehtud üldse pooltasuta.
Eesti märk. Võrreldes mingite hilisemate üllitistega on "Welcome to Estonia" justkui omal kohal. Konkreetne ja lihtsa visuaaliga. Mäletan, et selle kohta käis tõesti tükk aega jantimist, AGA nagu näha ei õpitud sellest suurt midagi...
Aasta 2017 https://www.err.ee/580683/eas-tutvustas-uut-eesti-brandi (ilma Evelin Ilvese osaluseta).
Mingit emotsiooni on raske leida. Midagi ärritavat ei leidnud ja vaimustust ka ei tekkinud.
Raamatu formaat oli minu jaoks midagi uut. Bibliograafiline biograafia annab lugejale pealkirjad ja lõigud, mis 1996-2013 on Evelin Ilvese kohta välja antud. Ei ole terveid artikleid, ongi päriselt mõni üksik lause ja siis järgmine artikkel... ja nii terve raamat. Omamoodi põnev kogemus.
"Kerge: "Te olete hakanud aasta jooksul ajalehti teise pilguga lugema?"
Meie Evelin: "Jah, mõnes mõttes küll. Kuna meie tegemisi kajastatakse nii palju- ja igasuguseid tegemisi, mitte ainult töiseid, vaid kõike. Alates välimusest ja lõpetades sellega, mida sa poest ostad. Ja see, kuidas seda kajastatakse... Ma olen hakanud vaatama, mida teiste inimeste kohta kirjutatakse, teise pilguga." (lk.76)
Rohkem ei olegi midagi lisada.
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Jackie" 100min (Pablo Larrain, USA) 2016
Raamatuga seob lihtsalt, et mõlemad naised on presidendiprouad.
Film räägib Jackie jaoks keerulisest ajast, kui president Kennedy on mõrvatud ja ta peab oma kahe lapsega alustama uut elu, välja kolima senisest kodust ja toime tulema leinaga.
Üks kurb film tugevast naisest.
Comments
Post a Comment