"Saatuse peegelpilt"
Marilyn Kerro, Hea Lugu 224lk 2018
Ilusa kujunduse ja läikuvate lehtedega raamat. Parajas formaadis.
Peatükid erinevatel teemadel ja soovitused kristallide soetamiseks, kellel teemaga tegeleda on vaja. Käejoonte lugemine oli huvitav.
Mulle meeldis see... tunne, mida raamat edasi andis. Selline, et sa suudad ette kujutada, et räägib Marilyn Kerro. Ja et ta usub sellesse, mida ta räägib. Ja ei esita soovitusi, et hädade korral pöörduge kellegi poole, pigem tõesti on soovitud kirjutada see raamat koos selgitustega nii, et lugejal raamatust abi oleks.
Kristallid ei ole päris minu teema siiani olnud. Mul on neid mõned olnud, mulle meeldivad looduslike kividega käevõrud ja sõrmused ja kõrvarõngad... Aga ma pole süvenenud ja teadlikult midagi valinud. Tegelikult päris nii sõnastades on see vale, sest tütart oodates käisin otsisin just seda kristalli, mis meie mõlema tähemärgile sobis ja kirjelduse poolest head teeb. Aga see polnud soov midagi konkreetset kristalli abil saavutada, pigem nagu... ma ei teagi... mingit kaitset leida äkki? Segane aeg oli, äkki oli mingi sisemine soov, et see teeb head. Siis olen ühe korra lastega käinud unenäopüüdjate sisse kristalle ostmas. Et seal midagi ilusat sees oleks. Valisid ise, mingit eeltööd võimaliku mõju kohta ei teinud (tagantjärgi vist midagi lugesime). Kui edaspidi veel mõne ostan, siis pigem kaldun sinna, et valin mis meeldib ja hiljem uurin ja saan temaga sõbraks.
Raamat ise oli kokkuvõttes nii ja naa. Lugeda oli mõnus, aga kuidagi pealiskaudseks jäi. Ma ei tea, kas näiteks 10a pärast kirjutaks Marilyn midagi põhjalikumat ja see oli lihtsalt esimene raamat sissejuhatuseks? Kindlasti ongi keeruline kirjutada sellises vormis abistavat raamatut, kui see peaks olema universaalne ja sobima lahenduse leidmiseks erinevatele olukordadele?
Midagi jäi minu jaoks puudu, aga lugemist ei kahetse. Ja vähemalt käejoonte lugemise proovisin täitsa järgi. Vastu ei vaidle. Küll aga oleks hea, kui saaks kellegi targemaga koos korra vaadata, ma osade joonte kohta oleks väga juurde küsida tahtnud. Üks asi on raamatujoonis, aga teine asi on käe peal sama joon üles leida ja need erinevad hästi peenikesed jooned kätel... nende kohta ma ka parema meelega kuuleks kellegi hinnangut, kuidas neid arvesse võtta.
Kas ma soovitaks seda raamatut edasi? Kui on huvi lugeda, siis kindlasti. Lugesin karantiiniaja alguses. Sobib ka õhtuseks lugemiseks, liiga tihe ega keeruline ei ole. Saad lugeda ja kaasa mõtelda... natuke nagu sõbrannaga jutuajamine, mis vahel enda jaoks asju selgemaks aitab saada.
Ilusa kujunduse ja läikuvate lehtedega raamat. Parajas formaadis.
Peatükid erinevatel teemadel ja soovitused kristallide soetamiseks, kellel teemaga tegeleda on vaja. Käejoonte lugemine oli huvitav.
Mulle meeldis see... tunne, mida raamat edasi andis. Selline, et sa suudad ette kujutada, et räägib Marilyn Kerro. Ja et ta usub sellesse, mida ta räägib. Ja ei esita soovitusi, et hädade korral pöörduge kellegi poole, pigem tõesti on soovitud kirjutada see raamat koos selgitustega nii, et lugejal raamatust abi oleks.
Kristallid ei ole päris minu teema siiani olnud. Mul on neid mõned olnud, mulle meeldivad looduslike kividega käevõrud ja sõrmused ja kõrvarõngad... Aga ma pole süvenenud ja teadlikult midagi valinud. Tegelikult päris nii sõnastades on see vale, sest tütart oodates käisin otsisin just seda kristalli, mis meie mõlema tähemärgile sobis ja kirjelduse poolest head teeb. Aga see polnud soov midagi konkreetset kristalli abil saavutada, pigem nagu... ma ei teagi... mingit kaitset leida äkki? Segane aeg oli, äkki oli mingi sisemine soov, et see teeb head. Siis olen ühe korra lastega käinud unenäopüüdjate sisse kristalle ostmas. Et seal midagi ilusat sees oleks. Valisid ise, mingit eeltööd võimaliku mõju kohta ei teinud (tagantjärgi vist midagi lugesime). Kui edaspidi veel mõne ostan, siis pigem kaldun sinna, et valin mis meeldib ja hiljem uurin ja saan temaga sõbraks.
Raamat ise oli kokkuvõttes nii ja naa. Lugeda oli mõnus, aga kuidagi pealiskaudseks jäi. Ma ei tea, kas näiteks 10a pärast kirjutaks Marilyn midagi põhjalikumat ja see oli lihtsalt esimene raamat sissejuhatuseks? Kindlasti ongi keeruline kirjutada sellises vormis abistavat raamatut, kui see peaks olema universaalne ja sobima lahenduse leidmiseks erinevatele olukordadele?
Midagi jäi minu jaoks puudu, aga lugemist ei kahetse. Ja vähemalt käejoonte lugemise proovisin täitsa järgi. Vastu ei vaidle. Küll aga oleks hea, kui saaks kellegi targemaga koos korra vaadata, ma osade joonte kohta oleks väga juurde küsida tahtnud. Üks asi on raamatujoonis, aga teine asi on käe peal sama joon üles leida ja need erinevad hästi peenikesed jooned kätel... nende kohta ma ka parema meelega kuuleks kellegi hinnangut, kuidas neid arvesse võtta.
Kas ma soovitaks seda raamatut edasi? Kui on huvi lugeda, siis kindlasti. Lugesin karantiiniaja alguses. Sobib ka õhtuseks lugemiseks, liiga tihe ega keeruline ei ole. Saad lugeda ja kaasa mõtelda... natuke nagu sõbrannaga jutuajamine, mis vahel enda jaoks asju selgemaks aitab saada.
Comments
Post a Comment