"Jääminek"

Mathura, Allikaäärne 104lk 2016

Hästi lühike ja omamoodi raamat.
Rahulik.
Vanast mehest, kes elab peale naise surma täitsa erakuna eraldatud paigas. Naudib loodust ja selle jälgimist. Pole vaja raadiot ega miskit (raadio tal on, aga huvi maailmaasjade kuulamisest ei ole). Talle tuleb vahepeal korra küll üks teine külamees, koristab ja sätib. Hiljem käivad ühed filmitegijad, sest mees on nende jaoks eksootika...

Kui raamat loetud sai, olin veidike pettunud, et miks ta pikem ei olnud ja miks see mees meile rohkem ei rääkinud enda elust ja olemisest... Aga samas nagu... milleks? Tema elab/elas omamoodi, minusugusele Facebookiga linnainimesele tema maailm jääks nii või teisiti kaugeks eksootikaks. Oleks, et läheks prooviks ise järgi... vot see oleks teine tera. Ja siis enam ei ootaks, et kõik lahti seletataks ja tekiks illusioon mõistmisest.

Huvitav, kuidas autor tuli mõtte peale selline raamat kirjutada?