"Avameri"
LV nr.38. Raamat, mida nägid lugemas kedagi teist (N: võõras luges bussis. Kirjuta muljetes ka, kes kus luges!)
Lembit Uustulnd, 344lk Varrak 2018
Nägin (ja kuulsin) lugemas Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlikku, kes valis selle raamatu lugemisklubi jaoks ning luges tutvustuseks lõigu raamatust ka ette.
Raamat jutustab Saaremaa kolhoosiesimehest ja kalapüügist. Esimees Aivar Sink on pidanud noorena loobuma unistusest merd sõita, kuid selle asemel on tal kõrge ametikoht. Uhket väljanägemist ja rikkust ta taga ei aja, küll aga tulemusi ja tööalast edu. Kodune ja isiklik elu on tal tagasihoidlik, abielu on pigem formaalsus, armastust ja hoolivust sealt ei paista. Aivari lugu raamatus puudutab rohkem vanu deemoneid ja ilusat sekretärineidu Anu... Anu on asjalik ja aus tüdruk, kes saab igasugustes keerulistes oludes hakkama ja ei jää hätta ühegi keerulise kujuga.
Kalapüügiosa raamatus leiab aset soojal maal. Seal on ootamatult Roobaku kapteniks saanud Jaak Volmer, kes õpib hakkama saama uue vastutusega ja õpib kiirelt, et mitte ise häbisse jääda või meeskonda hätta jätta. Ka Jaak Volmer puutub kokku armastusega... Aga põhiprobleemid on seotud kalapüügiga. Meeskonnale väga vajalik radist tuleb laevalt minema saata ja uue leidmine on keeruline.
"...nagu iga vesi pole veel meri, nii pole ka iga meri veel avameri. /.../ Avameri on selline osa ookeanist või merest, kus igaüks võib igal ajal vabalt seilata ja kala püüda. See on meri, mis on vaba kõigile maailma rahvastele. Avamerel oled sa vaba." (ptk.23 lõpp)
"Tookord telefonis oli doktor Veskus maininud Aivar Singi elu, mis olla liiasti töö poole kaldu ja millel puuduvat tasakaalustav kodune pool. Viimane pidigi inimorganismi kulumise põhjuseks olema. /.../ "Kaob mehel elus eesmärk, on ta ka ise kadunud," oli doktor Veskus lõpetuseks telefonis öelnud." (ptk.26)
Raamatu osas on mul vastuolulised tunded. Ühest küljest on ta mõnusalt ja lihtsalt kirjutatud, ei ole midagi üleliigset ega midagi, mis mõjuks võltsilt. Teisest küljest oli mul seda kohutavalt keeruline lugeda, sest tegevus toimub enne minu mäletamist ajastul, mida ma põhjalikult ei tunne ja paremad ei ole ka mu teadmised merendusest. Kõik kirjeldused kalapüügist ja mereterminitest olid seega arusaamatud. Õnneks oli neid vähe, aga kui lugeda muudkui nootamisest ja rõngastamisest... on tagantjärgi tarkuseks, et oleks võinud kohe alguses järgi vaadata, mis need on. Lugesin ja ootasin ning õnneks umbes poole raamatu pealt hakkas rohkem rõhku minema inimsuhetele. Samas jällegi olen peale raamatu lugemist terakesevõitu targem, kui varem. Autori näol on tegu eelkõige kapteniga ning alles seejärel kirjanikuga, raamatuid on tal veel ja lugeda kindlasti tasub. Autorist saab rohkem lugeda näiteks Saarte Hääle arhiivist- https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/07/25/lembit-uustulnd-65-vatta-ja-vahase-lautritelt-maailmameredele/.
Üks tore uudis (kus on autori plaane teise ja kolmanda osaga) ka siin- https://saartehaal.postimees.ee/6791386/uustulndi-avameri-toi-eaka-lugeja-taas-seksi-juurde
Raamatu üldine olustik on sõbralik ja kokkuhoidev. Merel aitavad nõu ja jõuga teised laevad. Samal ajal on küll erimeelsusi laeval ja sealt väljaspool, aga need saavad lahendatud. On probleeme võimuorganitega, on klatśimoore ja on tervisehädasid ja probleeme alkoholiga. Aga kõik need kirjeldused on kujutatud lihtsalt ja eluliselt. Raamatus on mõnikord samade mõtete kordusi (näiteks doktor Veskuse "Kaob mehel elus eesmärk, on ta ka ise kadunud"), kuid need mõjuvad elutarkustena. Tegelastest hakkasin ainsana Anu peale mõtlema, et kas ta ei ole liiga ilus, et olla tõsi. Aga no mis seal ikka teha, kui on tegemist noore ja ilusa blondi naisterahvaga, kes oskab õigel ajal olla julge ja hakkaja, elukommete poolest ka viisakas. Raamatu lõpp on väga meisterlikult kirja pandud ja mul on tõesti huvi teada saada, mis tegelastest edasi saab. Tundub, et järg tuleb, kuid peab veel ootama...
Lembit Uustulnd, 344lk Varrak 2018
Nägin (ja kuulsin) lugemas Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlikku, kes valis selle raamatu lugemisklubi jaoks ning luges tutvustuseks lõigu raamatust ka ette.
Raamat jutustab Saaremaa kolhoosiesimehest ja kalapüügist. Esimees Aivar Sink on pidanud noorena loobuma unistusest merd sõita, kuid selle asemel on tal kõrge ametikoht. Uhket väljanägemist ja rikkust ta taga ei aja, küll aga tulemusi ja tööalast edu. Kodune ja isiklik elu on tal tagasihoidlik, abielu on pigem formaalsus, armastust ja hoolivust sealt ei paista. Aivari lugu raamatus puudutab rohkem vanu deemoneid ja ilusat sekretärineidu Anu... Anu on asjalik ja aus tüdruk, kes saab igasugustes keerulistes oludes hakkama ja ei jää hätta ühegi keerulise kujuga.
Kalapüügiosa raamatus leiab aset soojal maal. Seal on ootamatult Roobaku kapteniks saanud Jaak Volmer, kes õpib hakkama saama uue vastutusega ja õpib kiirelt, et mitte ise häbisse jääda või meeskonda hätta jätta. Ka Jaak Volmer puutub kokku armastusega... Aga põhiprobleemid on seotud kalapüügiga. Meeskonnale väga vajalik radist tuleb laevalt minema saata ja uue leidmine on keeruline.
"...nagu iga vesi pole veel meri, nii pole ka iga meri veel avameri. /.../ Avameri on selline osa ookeanist või merest, kus igaüks võib igal ajal vabalt seilata ja kala püüda. See on meri, mis on vaba kõigile maailma rahvastele. Avamerel oled sa vaba." (ptk.23 lõpp)
"Tookord telefonis oli doktor Veskus maininud Aivar Singi elu, mis olla liiasti töö poole kaldu ja millel puuduvat tasakaalustav kodune pool. Viimane pidigi inimorganismi kulumise põhjuseks olema. /.../ "Kaob mehel elus eesmärk, on ta ka ise kadunud," oli doktor Veskus lõpetuseks telefonis öelnud." (ptk.26)
Raamatu osas on mul vastuolulised tunded. Ühest küljest on ta mõnusalt ja lihtsalt kirjutatud, ei ole midagi üleliigset ega midagi, mis mõjuks võltsilt. Teisest küljest oli mul seda kohutavalt keeruline lugeda, sest tegevus toimub enne minu mäletamist ajastul, mida ma põhjalikult ei tunne ja paremad ei ole ka mu teadmised merendusest. Kõik kirjeldused kalapüügist ja mereterminitest olid seega arusaamatud. Õnneks oli neid vähe, aga kui lugeda muudkui nootamisest ja rõngastamisest... on tagantjärgi tarkuseks, et oleks võinud kohe alguses järgi vaadata, mis need on. Lugesin ja ootasin ning õnneks umbes poole raamatu pealt hakkas rohkem rõhku minema inimsuhetele. Samas jällegi olen peale raamatu lugemist terakesevõitu targem, kui varem. Autori näol on tegu eelkõige kapteniga ning alles seejärel kirjanikuga, raamatuid on tal veel ja lugeda kindlasti tasub. Autorist saab rohkem lugeda näiteks Saarte Hääle arhiivist- https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/07/25/lembit-uustulnd-65-vatta-ja-vahase-lautritelt-maailmameredele/.
Üks tore uudis (kus on autori plaane teise ja kolmanda osaga) ka siin- https://saartehaal.postimees.ee/6791386/uustulndi-avameri-toi-eaka-lugeja-taas-seksi-juurde
Raamatu üldine olustik on sõbralik ja kokkuhoidev. Merel aitavad nõu ja jõuga teised laevad. Samal ajal on küll erimeelsusi laeval ja sealt väljaspool, aga need saavad lahendatud. On probleeme võimuorganitega, on klatśimoore ja on tervisehädasid ja probleeme alkoholiga. Aga kõik need kirjeldused on kujutatud lihtsalt ja eluliselt. Raamatus on mõnikord samade mõtete kordusi (näiteks doktor Veskuse "Kaob mehel elus eesmärk, on ta ka ise kadunud"), kuid need mõjuvad elutarkustena. Tegelastest hakkasin ainsana Anu peale mõtlema, et kas ta ei ole liiga ilus, et olla tõsi. Aga no mis seal ikka teha, kui on tegemist noore ja ilusa blondi naisterahvaga, kes oskab õigel ajal olla julge ja hakkaja, elukommete poolest ka viisakas. Raamatu lõpp on väga meisterlikult kirja pandud ja mul on tõesti huvi teada saada, mis tegelastest edasi saab. Tundub, et järg tuleb, kuid peab veel ootama...
Comments
Post a Comment