"Sõber Hugo" ja "Härra Ants"
Hugo Laur, 47lk Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2006
Ants Eskola, 54lk Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2005
Kaks raamatut, kahe sõbra kirjavahetus.
Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse ja Ants Eskola kirjad Hugo Laurile Solikamski vangilaagrist aastatel 1941-1946.
Vot selliseid sõpru ja töökaaslasi oleks meile kõigile vaja!
Hugo kirjutas toetavaid kirju, kuidas Antsu tagasi oodatakse ja kirjeldas talle tavalisi toimetusi teatris, et Ants neist vähemalt kirja teel osa saaks. Kirjad lõpevad kallistustega- ma ei tea, kas see on toetuse väljanduseks või tõesti sel ajal täiesti tavaline meestevahelises kirjavahetuses.
Ants kirjutas vastu oma tegemistest, maalimistest ja esinemistest ning nende korraldamisest ja ettevalmistustest. Ja haigustest, mis õnneks olid mööduvad. Ja lootusest kiirelt tagasi pöörduda.
Õnneks läks kõik hästi ja tagasi kodumaale Ants ka jõudis ja sai teatris edasi tegutseda.
Need raamatud tekitasid huvi uurida rohkem elu kohta vangilaagrites. Kirjad olid kontrollitud ja ilmselt ei olnud kirjutajal soovi ka lähedasi muretsema panna. Ilmselt seetõttu kirjeldasid need olukorda ilusamalt, kui see tegelikult oli.
Kirjadest jäi pilt, et vangilaagris sai piisavalt arstiabi, tegeleda sai nii teatrialase, kui kunstilise loominguga ja toredaid kaasalasi oli ka. Kuidagi seda vangilaagri nimetusega siduda on raske. Küll aga on need hea allikmaterjal lisaks ajalookirjeldustele. Lugeda pärisinimestest on midagi muud, kui lugeda ajaloolisi fakte ja kuivi kirjeldusi sõja käigust.
Elaviku sari on Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammis väga hea mulje jätnud. Raamatud on parajalt lühikesed (ilmselt ma pole ainuke, kes 15 raamatu täissaamiseks on nende seast midagi valinud), hästi konkreetse teemaga ja lugejale mugava ülesehitusega. Mis jääb välja kirjadest või intervjuudest, antakse edasi kiire ülevaatega eluloost või loomingust.
Ants Eskola, 54lk Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum 2005
Kaks raamatut, kahe sõbra kirjavahetus.
Hugo Lauri kirjad Ants Eskolale Solikamski vangilaagrisse ja Ants Eskola kirjad Hugo Laurile Solikamski vangilaagrist aastatel 1941-1946.
Vot selliseid sõpru ja töökaaslasi oleks meile kõigile vaja!
Hugo kirjutas toetavaid kirju, kuidas Antsu tagasi oodatakse ja kirjeldas talle tavalisi toimetusi teatris, et Ants neist vähemalt kirja teel osa saaks. Kirjad lõpevad kallistustega- ma ei tea, kas see on toetuse väljanduseks või tõesti sel ajal täiesti tavaline meestevahelises kirjavahetuses.
Ants kirjutas vastu oma tegemistest, maalimistest ja esinemistest ning nende korraldamisest ja ettevalmistustest. Ja haigustest, mis õnneks olid mööduvad. Ja lootusest kiirelt tagasi pöörduda.
Õnneks läks kõik hästi ja tagasi kodumaale Ants ka jõudis ja sai teatris edasi tegutseda.
Need raamatud tekitasid huvi uurida rohkem elu kohta vangilaagrites. Kirjad olid kontrollitud ja ilmselt ei olnud kirjutajal soovi ka lähedasi muretsema panna. Ilmselt seetõttu kirjeldasid need olukorda ilusamalt, kui see tegelikult oli.
Kirjadest jäi pilt, et vangilaagris sai piisavalt arstiabi, tegeleda sai nii teatrialase, kui kunstilise loominguga ja toredaid kaasalasi oli ka. Kuidagi seda vangilaagri nimetusega siduda on raske. Küll aga on need hea allikmaterjal lisaks ajalookirjeldustele. Lugeda pärisinimestest on midagi muud, kui lugeda ajaloolisi fakte ja kuivi kirjeldusi sõja käigust.
Elaviku sari on Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammis väga hea mulje jätnud. Raamatud on parajalt lühikesed (ilmselt ma pole ainuke, kes 15 raamatu täissaamiseks on nende seast midagi valinud), hästi konkreetse teemaga ja lugejale mugava ülesehitusega. Mis jääb välja kirjadest või intervjuudest, antakse edasi kiire ülevaatega eluloost või loomingust.
Comments
Post a Comment