"Tähe tänav"
Tui Hirv, 184lk Petrone Print 2007
Omamoodi ja positiivselt üllatav raamat. Lugesin Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammi raames. Tundus selline kiire lugemine, et vajalik raamatute arv täis saada. Ootasin lihtsat ja kiiret lugu ka, aga jäin hoopis lugemist nautima ja leidsin sealt endale arutlusteemasid.
Raamat jutustab noorest naisest, kes on muusik. Otsekohese olemisega ja julge. Mitmete meessõpradega, kelleks olid endine omavanune kallim ja paar vanemat silmarõõmu. Raamatus on rõõmusid ja pisaraid... lugu ennast on kõige õigem ikka lugeda raamatust. Sealt saab lõbi mõnusa jutustuse teada proovidest, ilusas Nõmme majas elamisest, rikastest peretuttavatest, vanematest meeskolleegidest, tähtsast esinemisest endise klaveriõpetajaga, sõbrannadest ja peategelase mõtetest.
Noor naine oli mitmel korral ka õnnetu oma üksioleku üle. Pidevalt jäid talle ette hõivatud mehed, kellesse ta õnnetult ära armuda suutis. Äkki oli see tõesti meelega? Ohutu variant, et end mitte siduda ja põhjus silmarõõmudega distantsi hoida oli samuti olemas.
Mille üle ma ise siis mõtlema jäin? Piiride üle. Suhete üle. Mis hoiab koos kaht noort ja edukat inimest, kes väljaspoolt paistavad välja väga ilusad, aga ometi on koos kuidagi... jäigad? Mis sellistest paaridest tulevikus edasi saab? Kas on mõni juhus, kus paarisuhtes on õige üksteisele piire seada (näiteks auto valikul, et naine ikka naiseliku autoga sõidaks, sest meespool peab nii õigeks)? Mis ikkagi hoiab inimesi üleval hoidmas pikka väljaskäimist ja piiride kompamist, kui sellele tulevikku ei soovita? Mida on naisele õnneks vaja?
Julgustan lugema. Kellele meeldib, siis mõnusalt veedetud aeg :)
Omamoodi ja positiivselt üllatav raamat. Lugesin Tallinna Keskraamatukogu lugemisprogrammi raames. Tundus selline kiire lugemine, et vajalik raamatute arv täis saada. Ootasin lihtsat ja kiiret lugu ka, aga jäin hoopis lugemist nautima ja leidsin sealt endale arutlusteemasid.
Raamat jutustab noorest naisest, kes on muusik. Otsekohese olemisega ja julge. Mitmete meessõpradega, kelleks olid endine omavanune kallim ja paar vanemat silmarõõmu. Raamatus on rõõmusid ja pisaraid... lugu ennast on kõige õigem ikka lugeda raamatust. Sealt saab lõbi mõnusa jutustuse teada proovidest, ilusas Nõmme majas elamisest, rikastest peretuttavatest, vanematest meeskolleegidest, tähtsast esinemisest endise klaveriõpetajaga, sõbrannadest ja peategelase mõtetest.
Noor naine oli mitmel korral ka õnnetu oma üksioleku üle. Pidevalt jäid talle ette hõivatud mehed, kellesse ta õnnetult ära armuda suutis. Äkki oli see tõesti meelega? Ohutu variant, et end mitte siduda ja põhjus silmarõõmudega distantsi hoida oli samuti olemas.
Mille üle ma ise siis mõtlema jäin? Piiride üle. Suhete üle. Mis hoiab koos kaht noort ja edukat inimest, kes väljaspoolt paistavad välja väga ilusad, aga ometi on koos kuidagi... jäigad? Mis sellistest paaridest tulevikus edasi saab? Kas on mõni juhus, kus paarisuhtes on õige üksteisele piire seada (näiteks auto valikul, et naine ikka naiseliku autoga sõidaks, sest meespool peab nii õigeks)? Mis ikkagi hoiab inimesi üleval hoidmas pikka väljaskäimist ja piiride kompamist, kui sellele tulevikku ei soovita? Mida on naisele õnneks vaja?
Julgustan lugema. Kellele meeldib, siis mõnusalt veedetud aeg :)
Comments
Post a Comment