"Suremise viisid" ja "Kerjustüdruk"

LV nr- 21. Aafrika kirjaniku raamat

Zakes Mda "Suremise viisid" 176lk Kultuurileht 2019

LV nr.28- Nobeli preemia võitnud kirjaniku raamat

Alice Munro "Kerjustüdruk" 248lk Koolibri 2014

Panin need raamatud ühte postitusse, sest minu jaoks on need kaks sarnased. Mõlemad on omamoodi huvitavad ja kindlasti väärivad preemiaid ja kuuluvad Loomingu raamatukogu sarja... aga ma ei tabanud lugejana end neid nautimas. Ja millegi erilisega seega meelde ei jäänud ja midagi pikka neist kirjutada ei oska. 

"Suremise viisid" rääkis minu jaoks rohkem elust. Huvitav oli kahtlemata peategelane, kes oma kulunud kostüümis käis matustel tasulise tegelasena kõva häälega nutmas ja oli sellest enda jaoks kunsti teinud. Räägib ka inimeste lugusid ja kuidas nad on lõpetanud seal, kus nad on. Hästi teistmoodi keskkond oli kindlasti raamatu puhul midagi, mis köitis. Meil ei kujuta eriti hästi ette hüti ehitamist üsna suvalistest materjalidest ja seest piltidega kaunistamist. Ühtpidi meie kliimas ei saa nii elada ja värvilised pildid seintel ei ole ka päris omased. Kuigi ma mäletan, et mu vanaema lõikas samuti ilusaid pilte ja pani neid köögiseinale. Üks oli kala. Seal aga kaunistati nii terve hütt, erinevatesse seintesse said kataloogidest unistatud aed, köök, magamistuba ja elutuba (vabandan, kui mu mälu mõne ruumi suhtes alt veab, lugesin Elisa Raamatu äpist ja et ma äppi enam ei kasuta, ei saa ka raamatut uuesti alla laadida).

"Kerjustüdruk" oli aeglases tempos. Lugesin vist lõpuks hambad ristis, sest enamus oli juba loetud ja väljakutse punkti täitmine terendas.

Ilmselt saab mõlemat raamatut kasutada ka kohaliku elu paremaks tundmaõppimiseks tollel ajal. Nii et kindlasti on neid võimalik nautida ja väärtustada rohkem kui antud postitus seda teeb. Soovitajat minust siiski ei ole. Võimalik, et sattusin lugema valel ajal ja mõne aasta pärast oleks kogemus teistsugune olnud.