"Auschwitzi tätoveerija"

LV nr.9- Goodreadsi kasutajate poolt mõnel aastal ükskõik millises kategoorias kolme parima hulka valitud raamat

Heather Morris, 288lk Hea Lugu 2018

 

Lugu noorest mehest, kes viiakse Auschwitzi laagrisse. Tema tööülesandeks saab uutele tulijatele käele numbrite tätoveerimine. Raamat põhineb tõsielul, loo on jutustanud mees ise oma hilistel aastatel ning raamatu lõpus on ka pildimaterjal elust, mis järgnes laagrile.

Kui esmapilgul tundub, et raamat võib olla sünge ja traagiline, siis tegelikkus oli üllatavalt teistmoodi (vähemalt minu jaoks). Raamatus oli küll juttu alasti bussis surevatest vangidest ja mustlaste kadumisest ning mõnest detailsemast juhtumist, kuid jäi mulje, et liiga palju ei soovita minevikku mäletada (või rääkida). Minu jaoks keskendus see rohkem ellujäämisele ja armastusele. Lale tutvus laagris oma tulevase abikaasaga, neil õnnestus vastu pidada ja peale laagrist lahkumist uuesti kokku saada. Nende elu kulges hiljem edukalt ja lõppes Austraalias. Raamatus saab sõna ka nende poeg. 

Raamat andis mõtteainet, kuidas sellist lugu üldse kirja panna. Nagu ka autor mainis, on väga suur osa usaldusel. Teema on selle raamatu puhul kindlasti ka väga raske, seal ilmselt tuleb valida kas kirjeldada keskendudes ajaloolise väärtusega materjali loomisele või inimese isiklikule kogemusele. Mõlemal omad plussid. Mulle meeldis, et selles raamatus ei olnud kuiva osa ajaloofaktidega ja ta on kirja pandud ladusalt. Küll aga jäi lõpuni kummitama küsimus, kas ja kui palju koledust võis raamatust välja jääda. Ja kas see teadmine üldse annaks midagi.