"Valik kirju"

LV nr.39- Liida enda telefoninumbri üksikud numbrid ja vali täpselt niimitu aastat tagasi ilmunud raamat

August Eelmäe, 94lk Perioodika 1986

Hästi huvitav kogemus.

Raamat tundub tegelikult esmapilgul hästi õhuke. Aga see on petlik. Tegelikult sain ma aru kuidas mingid asjad jäävad läbi aegade samaks, kui kerge on midagi unustada (või meenutades valesti mäletada) ning kui haritud inimene oli Friedebert Tuglas. Ta kirjade lugemine oli puhas nauding, sest hoolimata tõsiseltvõetavast sisust ei olnud neis grammigi kantseliiti ja selge arusaadav kirjutusstiil jäi samaks hoolimata kirja adressaadist (ükskõik kas kiri oli teisele intellektuaalile, konfliktis osalejale või õpilastele).

Raamatus on palju kirju, mis on vastuseks kellelegi kes teeb uurimistööd või koostab raamatut mõne kirjandusliku taustaga isiku kohta. Palju tuleb välja ka olukordi, kus antakse parandussoovitusi olemasoleva teksti muutmiseks, sest need on kirja pandud juttude põhjal inimestelt, kes ei ole situatsioonide juures ise viibinud või kelle mälu neid alt veab.

Leidsin ka enda jaoks kaks uut nime kelle tegevusega võiks rohkem tutvuda. 

Esimene neist on kunstnik Felix Vallotton (mõned tööd näiteks SIIN), kelle kunstinäitust Tuglas külastas ning hindas Vallotoni loomingut kirjanduslikust seisukohast huvitavaks, sest pealiskaudne ja pinnaline dekoratiivne maneer oli lähedal realistlikule kujutusele (lk.10).

Teine oli samuti täiesti võõras nimi Marie Heiberg, kes Friedebert Tuglase sõnul on andekas luuletaja ja väärib kahtlemata kohta eesti kirjandusloos (lk.52-53). Guugeldades leidsin rohkem infot SIIT ja sain teada, et Heibergist on välja antud ka raamat "Üks naine kurbade silmadega" (läheb järgmise aasta lugemisnimekirja).

Soovitan raamatut neile, kes soovivad midagi dokumentalistlikku, huvituvad Friedebert Tuglasest või kirjandusest.