"Küla põleb kahest otsast"

LV nr.43- Raamat Eesti Raamatu sarjast “Eesti romaanivara”

Raimond Kolk, 174lk Eesti Raamat 2000

Raamat jutustab Eestist põgenenud Ilmar Kaarti elust Rootsis aastal 1948. Ilmar on asunud õppima arstiks ning elab (endast veidi vanema, kuid ilusa ja ahvatleva välimusega) Ullabriti juures, kellega plaanitakse abielluda. Järsku ilmub välja laulupeole laulma tulnud noorpõlvearmastus Reegi. Kui varem oli Ilmar kergelt segases olukorras, sest olukord oli kuidagi ebakindel, siis nüüd läksid asjad veelgi hullemaks. Mees ei suutnud valida kahe naise vahel ja asi läks lõpuks üsna koomiliseks. Ullabrit tahtis samuti minna laulupeople peigmehe kultuuriga tutvuma ning samas kohas ootas teda ka Reegi. Ainsal ühisel kokkusaamisel õnnestus häbist pääseda tõsiasi, et üks ei osanud rootsi ja teine eesti keelt... Eks neid susserdamisi ja pisivalesid oli veel. 

Lugemine on huvitav, sest kirjeldab, mis võib toimuda võõrale maale pagenud inimese peas. Ta oleks nagu kohanenud, aga pole siiski oma. Paljud asjad on teistsugused kui kodumaal. Elu ja olukord tundub justkui ajutine, sest puudub kindlustunne. Kokkusaamised kaasmaalastega kisuvad esile mälestusi. Palju oli kirjeldatud ka konkreetseid kohti ning raamatule lisab väärtust, et kirjanik on ise samuti liikunud sõjaajal Eestist Rootsi.

Raamatu tegelased on üsna tõepärased tüübid. Kui alguses äratas peategelane veidi nukrameelsust, siis kahe naise vahel pendeldamine (neile lisandus mälestustes ja mõtetes veel kolmas...) ja otsustusvõimetus mida oma tulevikuga ette võtta, kaotas selle üsna kiirelt. Ullabrit oli pigem kalk naine, kes oli valmis võitlema oma soovide ja õnne eest. Reegi tundus õige eesti naisena, kes igasugust tuulelippu endale ei vaja ja saab vajadusel ise hakkama.

Lugemine läks mõnusalt ja ladusalt. Huvi autori vastu kasvas. Ka seetõttu, et ta on sündinud Saru vallas, kus mu vanaisa koolis käis ja alustas põhikohaga kirjutamist pensionipõlves aastal 1989, kui ma sündisin. Misiganes seosed tekitavad tuttavlikku tunnet ja on huvitavad. Aga huvi kasvas ka seetõttu, et raamatus mingi osa on eeldatavalt ka isiklikest läbielamistest või teiste välismaale jõudnud võõramaalaste omadest. Ka autor ise on sõjaajal leidnud uue elukoha Rootsist ja end seal üles töötanud. Kuigi tema puhul oli tegu tööka abielumehega. Ei tea kas raamatu peategelast just sama hea saatus ootamas oli...