"Nõiad"
Roald Dahl, 208lk Draakon&Kuu 2006
Nõiad on raamat sellest, kuidas kõik naised ei ole nõiad, aga siiski on kõik nõiad naised. Nendele nõidadele ei meeldi väikesed lapsed ja nii proovivad nad leida märkamatuid viise nende hävitamiseks. Kõik moodused on hästi salakavalad ja jätavad nõia enda süüdistustest puhtaks, sest otsesed tõendid jääksid alati puudu.
Väikesed lapsed saavad kaitseks nõidade eest näiteks jätta end pesemata. Tõsilugu! Raamatus oma vanemad kaotanud väikesele poisile rääkis ta vanaema seda. Vanaema teadis pahadest nõidadest kõike, mis teada andis. Igasuguseid kollilugusid, kuidas lapsed on kaduma läinud ja täpseid kirjeldusi, kuidas nõidu ära tunda (neil pole varbaid, nad on kiilakad ja kannavad parukaid ja neil on alati kindad käes, sest küünte asemel on neil konksud).
Suurest nõidade kokkusaamisest saab ka lugeda.
Ja nõidumisest.
Ja tagajärgedest.
Soovitan väga!
Raamat on alguses lõbus, siis põnev ja lõpus veidi nukker. Aga selline ilus nukker. Eluga leppimise nukrus.
Roald Dahl on väga hea jutustaja!
Kõik (mida pole palju, umbes kolm) raamatut, mis ma talt lugenud olen, on olnud väga kaasahaarava kirjastiiliga ja põnevate mõtetega.
Raamatus (või juttudes) on alati midagi sügavamat. Aga samas võib neid lugeda lihtsalt selle jutuna, mis on kirja pandud.
Näiteks "Nõiad" on täitsa paras lugeda ka tavalise must-valge loona, sest ta on naljakas ja lugemise ajal ei hakka kordagi igav. Kuigi tegu on lasteraamatuga, lugesin ma ta ühe jutiga läbi, sest... põnev oli ju... tahtsin teada, mis edasi saab ;)
Roald Dahli "Matilda" oli esmalt filmina, aga hiljem ka raamatuna ilus ja igale teistmoodi ja üksikule lapsele lohutav lugemine. Eelmine aasta lugesin Roald Dahli lühijuttudest koostatud raamatut täiskasvanutele. Kõik kolm jätavad natuke tuttava tunde... sellise nagu sa oleks midagi sarnast kuskilt kuulnud, aga kirjanik annab sellele tuttavale veidi uue kuju ja paneb kaasa midagi, mille üle lugeja võiks korraks mõtelda, sest see on oluline.
Siin raamatus oli selleks kindlasti vanaema ja lapselapse suhe. Alguses meenutas see vanaema natuke "Vanaema saatis mind ütlema, et palub vabandust" vanaema, kes räägib ka müstilistest olenditest ja kelle ümber juhtub kummalisi asju... Aga siin loos on oluline ka, et vanaema lohutas vanemad kaotanud lapselast. Ja et tegelikult elavad lapselapsed kauem, kui vanaemad... (kui nad muidugi vahepeal kellekski teiseks ei moondu).
Selle raamatuga tekkis huvi Roald Dahli enda vastu. Milline inimene ta oli ja kas ta on kuskil rääkinud, millest ta insporatsiooni sai? Peab uurima.
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Nõiad" 91min (Nicolas Roeg, UK/USA) 1990
Mul on väga hea meel, et siia õnnestus saada raamatu kohta käiv film!
Film oli väga väärt vaatamine, viisakalt ja eeskujulikult tehtud. Mõned pisiasjad küll riivasid silma ja erinesid raamatust, kuid... eks filmis tuleb põnevuse hoidmiseks natukene üle võlli keerata, pole hullu. Suuri erinevusi polnud.
Lõbus lastekas.
Sellele filmile annan küll soojad soovitused kaasa! Raamat saab elavaks!
Nõiad on raamat sellest, kuidas kõik naised ei ole nõiad, aga siiski on kõik nõiad naised. Nendele nõidadele ei meeldi väikesed lapsed ja nii proovivad nad leida märkamatuid viise nende hävitamiseks. Kõik moodused on hästi salakavalad ja jätavad nõia enda süüdistustest puhtaks, sest otsesed tõendid jääksid alati puudu.
Väikesed lapsed saavad kaitseks nõidade eest näiteks jätta end pesemata. Tõsilugu! Raamatus oma vanemad kaotanud väikesele poisile rääkis ta vanaema seda. Vanaema teadis pahadest nõidadest kõike, mis teada andis. Igasuguseid kollilugusid, kuidas lapsed on kaduma läinud ja täpseid kirjeldusi, kuidas nõidu ära tunda (neil pole varbaid, nad on kiilakad ja kannavad parukaid ja neil on alati kindad käes, sest küünte asemel on neil konksud).
Suurest nõidade kokkusaamisest saab ka lugeda.
Ja nõidumisest.
Ja tagajärgedest.
Soovitan väga!
Raamat on alguses lõbus, siis põnev ja lõpus veidi nukker. Aga selline ilus nukker. Eluga leppimise nukrus.
Roald Dahl on väga hea jutustaja!
Kõik (mida pole palju, umbes kolm) raamatut, mis ma talt lugenud olen, on olnud väga kaasahaarava kirjastiiliga ja põnevate mõtetega.
Raamatus (või juttudes) on alati midagi sügavamat. Aga samas võib neid lugeda lihtsalt selle jutuna, mis on kirja pandud.
Näiteks "Nõiad" on täitsa paras lugeda ka tavalise must-valge loona, sest ta on naljakas ja lugemise ajal ei hakka kordagi igav. Kuigi tegu on lasteraamatuga, lugesin ma ta ühe jutiga läbi, sest... põnev oli ju... tahtsin teada, mis edasi saab ;)
Roald Dahli "Matilda" oli esmalt filmina, aga hiljem ka raamatuna ilus ja igale teistmoodi ja üksikule lapsele lohutav lugemine. Eelmine aasta lugesin Roald Dahli lühijuttudest koostatud raamatut täiskasvanutele. Kõik kolm jätavad natuke tuttava tunde... sellise nagu sa oleks midagi sarnast kuskilt kuulnud, aga kirjanik annab sellele tuttavale veidi uue kuju ja paneb kaasa midagi, mille üle lugeja võiks korraks mõtelda, sest see on oluline.
Siin raamatus oli selleks kindlasti vanaema ja lapselapse suhe. Alguses meenutas see vanaema natuke "Vanaema saatis mind ütlema, et palub vabandust" vanaema, kes räägib ka müstilistest olenditest ja kelle ümber juhtub kummalisi asju... Aga siin loos on oluline ka, et vanaema lohutas vanemad kaotanud lapselast. Ja et tegelikult elavad lapselapsed kauem, kui vanaemad... (kui nad muidugi vahepeal kellekski teiseks ei moondu).
Selle raamatuga tekkis huvi Roald Dahli enda vastu. Milline inimene ta oli ja kas ta on kuskil rääkinud, millest ta insporatsiooni sai? Peab uurima.
ISIKLIK VÄLJAKUTSE LISAKS LUGEMISELE, peale raamatu lugemist vaatan ka filmi.
"Nõiad" 91min (Nicolas Roeg, UK/USA) 1990
Mul on väga hea meel, et siia õnnestus saada raamatu kohta käiv film!
Film oli väga väärt vaatamine, viisakalt ja eeskujulikult tehtud. Mõned pisiasjad küll riivasid silma ja erinesid raamatust, kuid... eks filmis tuleb põnevuse hoidmiseks natukene üle võlli keerata, pole hullu. Suuri erinevusi polnud.
Lõbus lastekas.
Sellele filmile annan küll soojad soovitused kaasa! Raamat saab elavaks!
Comments
Post a Comment