"Janis. Tema elu ja muusika"

#raamatukogudeaasta2022 - jaanuar- loe raamatut, mille pealkirja algus on "ja" + uuri oma koduraamatukogu ajalugu

Holly George-Warren, 470lk Tänapäev 2020

Miks Sa võiksid seda raamatut lugeda?

Kõigepealt selleks, et kas esimest või mitmendat korda tutvuda Janis Joplini eluloo ja loomingulise tegevusega. Aga siin on tegelikult veel põhjuseid. 

Siin on palju dokumenteeritud taustaga materjali, mis kirjeldab tolleaegset olustikku ja muusikaelu. See näitab, milline võib olla elu, kui oled leidnud oma kutsumuse. Siis ta jutustab lugu narkosõltuvusest. Siis võiks seda raamatut kindlasti lugeda siis, kui juhtud olema minusugune ja ei tea nimetada ühtegi Janis Joplini laulu. See viga saab kiirelt parandatud ja raamatu lõpuks vuristad neid juba mitu tükki ette ilma pingutuseta. Aga jah, põhiliin on loomingulisele elule pühendumine. Ja sisse on toodud liin, kas ja keda tuleb selle nimel ohverdada. Janis lahkus kuulsust saavutades oma bändi juurest, et teha koostööd professionaalsemate muusikutega. Seda heideti ette. Siis on kohti, mis loodavad justkui oleks tuttavasse seltskonda jäämine teda aidanud elus hoida. Mõte praegu esinevast Janisest oleks ju tore, ta oleks kindlasti lahe ja kannaks ja meenutaks oma helmeid ja värke... aga kas see on ikka lahendus? Sõltuvus käis tõusude ja mõõnadega ju pikalt. 

Kuidas kirjutata elulugu?

Siin ei olegi õiget vastust. Janis Joplin oli minu jaoks... ikoon muusikast, stiilis mida ma ei kuula, meelde jäänud kui andekas mässaja. Seda emotsionaalselt külge oleksin raamatust rohkem oodanud. Autor aga on teinud sellest meistriteose, kus on isiklikku arvamust ja suunamist vähe... jäädvustustest leitud materjali palju. Ehk raamat toetub palju kirjadele/ intervjuudele/ salvestustele ja on väärtuslik uurimistöö. Kui elulood võivad kalduda ka kirjeldamisesse ja ilukirjandusse, siis see on minu jaoks näide millestki, kust infot ja viiteid otsida.

Aga elulugude kirjutamisest... See, kellest raamat kirjutatakse, pannakse siiski mingisse rolli. Siin on tegu professionaalse rolliga, kirjeldatakse põhjalikult teekonda muusikuks kujunemisel ja vaadeldakse elu mis järgnes suurematele saavutustele. Me ei saa päriselt teada, kuidas see päriselt tundus, me ei saa eriti "maitseproovi" igapäevasest elust, pidudest, isiklikult oleksin rohkem soovinud teada saada ka loetud raamatutest :) Siiski saame teada, et ta luges läbi klassikalise teose "Teel", "Sõrmuste isanda" triloogia ja "Kääbik" Seega jah, emotsioonide loomise pealt on kokku hoitud, aga teistpidi oleks neile keskendumine ju põhjustanud kokkuhoiu professionaalsest küljest.

Ajastuõppetunnid.

Mulle meenus dokfilm Amy Winehouse´ist. Seal oli palju salvestusi... peale esinemiste ka automaatvastajad, isiklikud jäädvustused, koduvideod... Nii palju kergem on luua tänapäevasele inimesele pilti tänapäevaste vahenditega. Ma mõistan, olen guugeldanud, ja tean, et ka Janist on võimalik näha videolindilt. Alles on jäänud esinemisi ja intervjuusid. Aga just selline "käegakatsutav inimlikkus" jääb siiski puudu, sest neilt näeme teda esineja ja artisti rollis. Kuid ka artistina näeme me osakest. Selle eest olen raamatule tänulik, et üksipulgi selgitatakse ka tolleaegseid filmimisega seotud piiranguid ja vaidlusi. Igal matsil publikust ei olnud telefoni näpu vahel, Facebook´i laivida ei saanud, filmimehed pidid spetsiaalselt lubasid ja allkirju koguma enne kaamera käima panekut... nii on meil see, mille jaoks oli luba antud... Oleme tänulikud, et seegi on.

Ka muudes teemades antakse ajaloolisest taustast palju kirjeldusi. Näiteks Janise kodulinna tekkimine, rassiküsimused jne. Kohati muutis see teksti veidi kuivaks ajalootunniks, aga seda ei tulnud liiga tihti ette ja miks mitte end veidi vastumeelselt muudeski küsimustes harida.

Kas see on õnnetu raamat?

"Suur laupäevaõhtune Pettus: inimesed usuvad ekslikult, et kui nad terve nädala kõvasti tööd rabavad, siis on nädalavahetusel lõbu laialt- et see on vaevatasuks igapäevaelu tööorjuse ja raskuste eest. Aga tegelikult ei tule seda vaevatasu kunagi, elu oma muutlikkuses veab sind alt /.../ ning see viib pettumustest ja õnnetusest täidetud eluni."

"Ära müü end maha. Muud sul ju pole."

Janis jättis mulje pidevast otsimisest. Raamatus (ma ei tea küll, kas kellegi teise poolt talle "pähe määritult" viidati soovile ikka oma vanamees leida ja pesa punuda... Noh. Nii ei läinud. Raamatu järgi jäigi ta pidevalt taga otsima vanemate heakskiitu. Viidati vastuoludele, mis olid ta intervjuudes ja muudes materjalides või sõprade jutus... seda ei saa keegi enam kindlaks teha. Ja inimesed saavadki sama situatsiooni erinevalt näha. Kindlasti võis aga pettumus olla, kui ühes kohas võetakse sind omaks ja kantakse kätel... mujal aga oled lihtsalt keegi, kellesse ei osata suhtuda.

Minu jaoks see kõik õnnetult ei mõjunud, pigem oli tegemist inspiratsiooniraamatuga enda tugevate külgede leidmiseks ja arendamiseks. Äkki võiks mõnele noorele soovitada, pidusid ju seal detailselt ja lõbusalt kirjeldatud pole... ikka üks suur töö ja raske ponnistamine? :)

PS hakkasin raamatust lugemise ajal rääkima ka ühele sõbrale, kes viitas mind guugeldama "forever 27 club"-i. Täitsa reaalne koondnimetus.

PS PS Kui kellelegi pakub huvi raamatus olnud muusikavalik, siis võtsin aega ja panin kokku ühe piiiiika-pika playlisti, uskusin siiralt et see on palju lühem :) https://youtube.com/playlist?list=PL0-YHTwJLcP88lreNb27RmPE6wG5qmRR3