"Ilmalinnu laul"

LV nr.49- 2020. aastal ilmunud ulmeraamat

Berit Sootak, 287lk Raudhammas 2020

Teist korda sel aastal olen hakanud kirjutama postitust, aga ei oska. Sest raamat on liiga ilus. Liiga... hingepugenud ja sealt sügavalt seda õrnalt välja sikutama hakates tekib hirm, et midagi läheb katki ja kõik ei tule nii ilus nagu päriselt oli... Esimene kord juhtus see raamatuga "Viimane hingelind". Nüüd sama raamatu järjega. Järgedega on see asi, et kunagi ei tea, mis nad endaga kaasa tuua võivad. Kas mingi uue suuna, uue stiili, pettumuse, peategelase surma või... seal on väga palju erinevaid võimalikke pettumusi. "Ilmalinnu laul" aga on täiesti samas rütmis ja stiilis kulgev romaan, mis on võrdväärne esimese osaga. 

Raamatu põhilised peategelased (Säde, Kaur, Susi, Lumi, Kiil...) on jäänud samaks ja esimeses raamatus alanud võitlused heade ja pahade vahel jätkuvad. Jätkub armastuslugu. Jätkuvad müstilised lood, kuhu on sisse põimitud lehelinde ja hingelinde ja ilmalindu. Alati ei ole aru saada, kes on kes ja kelle poole tasub hoida. 

Raamatu alguses saame teada, kuhu sattus eelmise raamatu lõpus röövitud Säde. Seda raamatut võiks tõesti lugeda kohe kiirelt peale esimese osaga lõpetamist. Loo kulgedes soovitakse Sädet küll kaitsta (või sel ettekäändel kaitsta hoopis ennast ja oma positsiooni...), kuid hingelinnuks olemine tähendab ka väljakutsete vastuvõtmist ja pidevat vastuste otsimist, et leida enda koht ja olemus. Enda erilise olemusega suudab ta kaasa haarata ka Susi, kellest saab tugev liitlane, sest ka tema on samas olukorras ja otsib end. Koolielu pööratakse raamatu lõpuks jällegi peapeale. Elud muutuvad. 

Raamatule on tulemas ka kolmas (ja viimane) osa, mis autori sõnul pidi esimestest erinema...

Soovitan jätkuvalt!