"Frida Kahlo ja elu värvid"

LV nr.27- Raamat, milles on tegelaseks maaler, kunstnik, sisekujundaja

Caroline Bernard, 288lk Varrak 2021

Oeh, kuidas see raamat elustab unistusi... ja veel suurem oeh, kuidas ma tahaks ka endale ruumi, kus enda lõbuks maalida ja igasuguseid inspireerivaid väljalõikeid ja asjakesi sättida...

Ma ei tea, kui paika kõik eluloolised faktid peavad (selle kohta oli vist ka raamatu lõpus kerge vihje, et on tehtud ka ajalisi muudatusi teose tervikliku ülesehituse huvides), aga tunnen, et nüüd tean Frida Kahlost meeletult palju rohkem kui varem (varem olin näinud pilti ilmselt vmt). Minu arvates on teos pigem emotsiooni edasiandmiseks, et inimesest endast saada sarnane pilt kui autoril endal. Frida Kahtlo piltidest ja teostest oli põhjalikult juttu, kuid kahjuks (vähemalt Elisa Raamatus) pilte ennast lisatud ei olnud.

Korduvad teemad olid alguses endas kahtlemine, siis enda ohverdamine abielu heaks, kurvemad teemad (lahkuminekud, laste kaotused)... Lugedes hakkab paratamatult kahju naisest, kes oma mehe loomingut ja olemust jumaldab ning pühendab end kodule, söögitegemisele, lõunasöögi kätteviimisele jmt tegevustele ning samal ajal jätab enda eneseteostuse unarusse. Mõneti suudan end samastada, sest tänu igapäevastele lastega seotud toimetustele/tööle/ülikoolile... sain maalida viimati 6a tagasi...

Mõneti kummaline oli lugeda enda eakaaslasest, kellel on üsna selge, et pikka eluiga pole oodata. Kõik need pikad voodisolemised olid tunduvalt pikemad kui minu kogemused, kuid siiski veidi tuttavamaigulised. See ootus uuesti midagi teha annab kuidagi teistmoodi mõõtme ja elujanu.

Kõike oli kirjeldatud väga elavalt ja värviliselt. Õppisin sellest raamatust, et faktiliselt edasiantud kirjatükk pole alati vajalik. Eriti kui tegemist on värvika ja emotsionaalse isikuga. Loeksin sellest hoolimata ka faktilise eluloo läbi, aga mul on hea meel, et alustasin mujalt. 

Julgen soovitada!